Mine sisu juurde

Brams Iogannes

Vikipedii-späi
Brams Iogannes
saks.: Johannes Brahms
Iogannes Brams edel 1898. vot
Iogannes Brams edel 1898. vot
radmižen toižend:

muzikankirjutai, dirigent, pianist

sündundan dat:

Lua tõrge kohal Moodul:Sources 177. real: attempt to concatenate local 'letter' (a nil value).

sündundan sijaduz:

Lua tõrge kohal Moodul:Sources 177. real: attempt to concatenate local 'letter' (a nil value).

valdkund:

 Gamburg

kolendan dat:

Lua tõrge kohal Moodul:Sources 177. real: attempt to concatenate local 'letter' (a nil value).

kolendan sijaduz:

Lua tõrge kohal Moodul:Sources 177. real: attempt to concatenate local 'letter' (a nil value).

tat:

Lua tõrge kohal Moodul:Sources 177. real: attempt to concatenate local 'letter' (a nil value).

mam:

Lua tõrge kohal Moodul:Sources 177. real: attempt to concatenate local 'letter' (a nil value).

avtograf:

sait:

brahms-institut.de/index…

 Brams Iogannes VikiAitas

Iogannes Brams (saks.: Johannes Brahms [joːˈhanəs ˈbʁaːms]; sünd. 7. semendku 1833, Gamburg, Saksanma — kol. 3. sulaku 1897, Ven, Avstrii, om mahapandud sigä-žo) oli saksalaine muzikankirjutai da pianist, romantizman aigan päezitajišpäi. Professionaližen elon tobj pala mäni Venas.

Biografii[vajehta | vajehtada tekst]

Brams oli sündnu Jakob Brams-muzikanvändajan kanzha. Tat oli kontrabasanvändajal Gamburgan teatras i andoi poigale vändon soitoil ezmäižid mahtoid. Iogannes openui hätken muzikpedagogoil, ühtni erasihe koncertoihe. Lopi privatišt reališt školad, i nell'toštkümnevoččel andoi ezmäižen soližen koncertan. Vn 1853 sulakus Brams sädi gastrolid mad'jaran E. Remenji-violižnikanke, se ajeluz abuti säta tundmusid tetabidenke muzikankirjutajidenke.

Elon aigan mez' besedoiči äjidenke naižidenke, no jäi naimatoman.

Sädused[vajehta | vajehtada tekst]

Bramsan ezmäižiš sädusišpäi om koume sonatad fortepjanon täht (1853). Pajod, skerco i p'jesad fortepjanon täht oma pästtud Läipcigha vl 1854. Joga vodel Brams sädi midä-se ut ičeze surmhasai.

Muzikankirjutai tegi läz 160 sädust (kaik om 122 nomeruidud opusad) kaikiš žanroiš päiči operas: pajod ühten i äjiden äniden täht, variacijad, p'jesad, sonatad da koncertad fortepjanon täht, nell' nomeruidud simfonijad orkestran täht. Kaikiš suremb i tetabamb säduz om «Saksalaine rekviem» (1865−1869, saks.: Ein deutsches Requiem) seičemes palas horan i orkestran täht.

Mušt[vajehta | vajehtada tekst]

  • Merkurijan üks' krateroišpäi om nimitadud Bramsan muštoks.
  • Bramsan muzei om avaitud Gamburgan sättujas honuses (muzikankirjutajan kodi om pandud mantazole Toižen mail'man sodan aigan).
  • Bramsan institut radab Lübekan muzikakademijanno.

Homaičendad[vajehta | vajehtada tekst]

  1. 1,0 1,1 Bibliothèque nationale de France BnF authorities: اوپن ڈیٹا پلیٹ فارم, платформа відкритих даних, платформа открытых данных, plateforme de données ouvertes, piattaforma di dati aperti, Opendata-Plattform, otevřená data platforma, åben-data-platform, տվյալների բաց շտեմարան, platforma za odprte podatke, plataforma de datos abierta, plataforma de dados aberta, платформа адкрытых даных, платформа на отворените данни, platforma otwartych danych, ашық деректер платформасы, ачык маалыматтарды платформа, açıq məlumat platforması, ochiq ma'lumotlar platforma, açık verilerin platformu, платформа отвореног података, platforma otvorenih podataka, platforma otvorenog podataka, platforma otvorených údajov, πλατφόρμα ανοικτών δεδομένων, platformu atklātā datu, platforma atvira duomenų, platvormi avatud andmete, avoimen datan foorumi, nyílt adatok platformja, პლატფორმა ღია მონაცემები, платформа за отворени податоци, нээлттэй мэдээллийн тавцан, platformă de date deschise, platformo de malferma datumoj, open data platform, плятформа адкрытых зьвестак, Усьтэм даннойёслэн платформазы, асыҡ мәғлүмәт платформаһы, açıq malümat platforması, açıq malümat platforması, ачык малюмат платформасы, öppen dataplattform, платформаи додаҳои боз, ачык кӧргӱзӱлердиҥ платформазы, гом бæрæггæнæнты платформæ — 2011.
  2. 2,0 2,1 Geiringer K., Simpson R. Encyclopædia Britannica
  3. 3,0 3,1 International Music Score Library Project — 2006.
  4. Discogs — 2000.
  5. 5,0 5,1 Brockhaus Enzyklopädie
  6. 6,0 6,1 Брамс Иоганнес // Большая советская энциклопедия: [в 30 т.] / под ред. А. М. Прохоров — 3-е изд. — М.: Советская энциклопедия, 1969.
  7. Berliini Kunstide Akadeemia — 1696.
  8. Archivio Storico Ricordi — 1808.