Brams Iogannes

Brams Iogannes
	Brams Iogannes
	saks.: Johannes Brahms
	; Iogannes Brams edel 1898. vot
radmižen toižend:	muzikankirjutai, dirigent, pianist
sündundan dat:	7. semendku 1833
sündundan sijaduz:	Lua tõrge kohal Moodul:Sources 177. real: attempt to concatenate local 'letter' (a nil value).
valdkund:	Gamburg
kolendan dat:	Lua tõrge kohal Moodul:Sources 177. real: attempt to concatenate local 'letter' (a nil value).
kolendan sijaduz:	Lua tõrge kohal Moodul:Sources 177. real: attempt to concatenate local 'letter' (a nil value).
tat:	Lua tõrge kohal Moodul:Sources 177. real: attempt to concatenate local 'letter' (a nil value).
mam:	Lua tõrge kohal Moodul:Sources 177. real: attempt to concatenate local 'letter' (a nil value).
avtograf:
sait:	brahms-institut.de/index…
	Brams Iogannes VikiAitas

Iogannes Brams (saks.: Johannes Brahms [joːˈhanəs ˈbʁaːms]; sünd. 7. semendku 1833, Gamburg, Saksanma — kol. 3. sulaku 1897, Ven, Avstrii, om mahapandud sigä-žo) oli saksalaine muzikankirjutai da pianist, romantizman aigan päezitajišpäi. Professionaližen elon tobj pala mäni Venas.

Biografii

Brams oli sündnu Jakob Brams-muzikanvändajan kanzha. Tat oli kontrabasanvändajal Gamburgan teatras i andoi poigale vändon soitoil ezmäižid mahtoid. Iogannes openui hätken muzikpedagogoil, ühtni erasihe koncertoihe. Lopi privatišt reališt školad, i nell'toštkümnevoččel andoi ezmäižen soližen koncertan. Vn 1853 sulakus Brams sädi gastrolid mad'jaran E. Remenji-violižnikanke, se ajeluz abuti säta tundmusid tetabidenke muzikankirjutajidenke.

Elon aigan mez' besedoiči äjidenke naižidenke, no jäi naimatoman.

Sädused

Bramsan ezmäižiš sädusišpäi om koume sonatad fortepjanon täht (1853). Pajod, skerco i p'jesad fortepjanon täht oma pästtud Läipcigha vl 1854. Joga vodel Brams sädi midä-se ut ičeze surmhasai.

Muzikankirjutai tegi läz 160 sädust (kaik om 122 nomeruidud opusad) kaikiš žanroiš päiči operas: pajod ühten i äjiden äniden täht, variacijad, p'jesad, sonatad da koncertad fortepjanon täht, nell' nomeruidud simfonijad orkestran täht. Kaikiš suremb i tetabamb säduz om «Saksalaine rekviem» (1865−1869, saks.: Ein deutsches Requiem) seičemes palas horan i orkestran täht.

Mušt

Merkurijan üks' krateroišpäi om nimitadud Bramsan muštoks.
Bramsan muzei om avaitud Gamburgan sättujas honuses (muzikankirjutajan kodi om pandud mantazole Toižen mail'man sodan aigan).
Bramsan institut radab Lübekan muzikakademijanno.

Homaičendad

Brams Iogannes Vikiaitas