Brno

Vikipedii-späi
Brno
 Lidnanznam
 Flag
Valdkund Čehanma
Eläjiden lugu (2019-01-01) 380,681 ristitud
Pind 230,18 km²
Brno
Pämez' Marketa Vankova
(kül'mku 2018—. Markéta Vaňková)
Telefonkod +420
Avtokod B
Aigvö tal'vel UTC+1,
kezal UTC+2


Lidnan logotip.

Brno (mugažo čehan kelel, virktas [ˈbr̩no]; saks.: Brünn) om Čehanman kahtenz' surtte lidn. Se om Moravii-agjan istorine pälidn (1641−1928), Suvimoravijan randan administrativine keskuz.

Istorii[vajehta | vajehtada lähte]

Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan 11. voz'sadan lidnuseks. Vozil 1054−1200 Brno oli ühtennimižen ruhtinazkundan pälidnaks. Ezmäine jonuz tuli lidnha vl 1839.

Brno šingotase nenil sarakoil: jüžmak mašinansauvomine (tömašinad, turbinad), himine, tekstiline, poligrafine, sauvondmaterialiden (cement, pumaterialad), sömtegimišt, maižanduzmašinoiden (sidä kesken «Zetor»-traktorad) i elektrotehnikan pästand, tehmižprocessiden kontrol'sistemiden «UNIS»-kompanii, optine «Meopta»-edheotand, meblin tehmine. Vedadas jogavoččid rahvahidenkeskeižid jarmankoid.

Geografijan andmused[vajehta | vajehtada lähte]

Lidn sijadase valdkundan suvipäivnouzmas, 190..497 m kosktusil, 237 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Praghasai om 187 km lodeheze orhal vai 209 km avtotedme. Lähembaine järed lidn om Olomouc 64 km pohjoižpäivnouzmha orhal vai 77 km avtotedme.

Klimat om ven. Voden keskmäine lämuz om +9,4 C°.

Eläjad[vajehta | vajehtada lähte]

Vn 2011 Čehanman rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 385 913 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 388 296 eläjad vl 1991. Läz 728 tuhad ristituid elädas lidnaglomeracijas (2004, valdkundan koumanz' surtte).

Edeline lidnan pämez' om Petr Vokržal (kül'mku 2014 — kül'mku 2018, Petr Vokřál).

Transport[vajehta | vajehtada lähte]

Avtobusad, trolleibusad, tramvaid, jonused da taksid oma kundaližeks transportaks lidnas. Lidn om raudte- da avtotesol'm, avtoümbärte om sen pohjoižes.

Rahvahidenkeskeine civiline Brno-Turžani-lendimport (BRQ, čeh.: Letiště Brno–Tuřany, 500 tuh. passažiroid vl 2018) sijadase 8 km suvipäivnouzmha lidnan keskusespäi. Tehtas reisid Londonha, Berlinha i Keskmeren lebutahoiže.

Homaičendad[vajehta | vajehtada lähte]


Irdkosketused[vajehta | vajehtada lähte]