Eilat

Vikipedii-späi
Eilat
אֵילַת
Lidnanznam
Valdkund Izrail'
Eläjiden lugu (2017) 50,724 ristitud
Pind 84,79 km²
Eilat אֵילַת
Pämez' Meir Ichak Halevi
(2003—.
מאיר יצחק-הלוי‎)
Telefonkod +972−8
Aigvö tal'vel UTC+2,
kezal UTC+3


Eilat (evr.: אֵילַת) om lidn-kurort Izrailin suvičogas. Mülüb Suviümbrikho.

Istorii[vajehta | vajehtada tekst]

Amuine Ecion Gever-meriport oli olmas 1. voz'tuhal EME, sen jändusen oma löutud kaivandusil. Amuižen Riman aigan nimitihe lidnad Ail:aks (latin.: Aila, Aelana), sodagarnizon sijazihe täs. Vl 1949 arabine Umm Rašraš-sodapost oli anastadud Izrailil sodan ripmatomudes aigan. Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud vl 1951, sai lidnan statusad vl 1959.

Eilat šingotase turizmal, meriportal (Umbemeren mineraloiden eksport), kivivoinveimen kävutamižel, šoll'oiden kazvatamižen tegim radab.

Geografijan andmused[vajehta | vajehtada tekst]

Lidn sijadase Rusttan meren Akab-lahten randal, 16 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Otab Izrailin 12-kilometrišt randad täuzin. Om korktoid mägid ani lodeheze lidnaspäi. Röunatab Jordanijanke päivnouzmas i Egiptanke päivlaskmas.

Klimat om räk kuiv letetazangišton. Heinkun-ehokun keskmäine päivän lämuz om +34 C°, tal'vkun-uhokun — +16..+17 C°. Absolütine minimum oleskeli +1 C°. Paneb sadegid 29 mm vodes. Meriveden lämuz vajehtase +21 C° (uhoku-keväz'ku) .. +28 C° (heinku-sügüz'ku) röunoiš.

Eläjad[vajehta | vajehtada tekst]

Vl 2008 eläjiden lugu oli 47 300 ristitud. Vspäi 2012 jäpert'kulu radab.

Transport[vajehta | vajehtada tekst]

Avtobusad oma kundaližeks transportaks lidnas da sen ümbrištos.

Uz' rahvahidenkeskeine Ramon-lendimport Ilan i Asaf Ramonan nimed (ETM) om avaitud Timn-alangištos vn 2019 sulakus. Se vajehti vanhad lendimportad lidnan keskuses, sijadase 18 km pohjoižhe lidnan keskusespäi.

Homaičendad[vajehta | vajehtada tekst]


Irdkosketused[vajehta | vajehtada tekst]