Elektrokondensator

Vikipedii-späi
Erazvuiččed kondensatorad: huralpäi oma pindaližen montažan täht, oiktalpäi — mülümontažan täht, ülähän keramižed, alahan elektrolitižed. Tantalkondensatoril (huralpäi) «+» om znamoitud šoidul, markiruidas «−» aluminijasižil (oiktalpäi)
Kondensatoran toižendoiden simvolad

Kondensator (latin.: condensare-sanaspäi «kingitada», «sagenzoitta», vai condensatio «keradamine») om passivine elektronine komponent, kaks'polüsine ladim mülün kaikenaigaiženke vai vajehtujanke znamoičendanke i penenke vedandmahtusenke. Om elektrokendan täutken i energijan varadusen (keradandan) täht.

Ladimen südäin sädase kahtes elektrodaspäi dielektrikanke niiden keskes, kudamban sanktuz om vähemb. Molembad komponentad oleldas šoidukahad, voib turuškata niid. Tehtas suriden kondensatoriden korpusad katkelmusen voimusenke päzutamha poukahtusen jäl'gusid.

Meiden päivil kondensator om läz kaikiš elektroladimiš. Principialižiš shemiš znamoitas kondensatorad «C»-kirjamel tobjimalaz, pozicijan indeksan ližadusenke, oz., C5. Kondensatoran mülün märičendühtnik om farad rahvahidenkeskeižes SI-sistemas. Harakteristikad: mülü, eriline mülü, energijan tiheduz, nominaline kingitez, polärižuz, parazitižed parametrad (kadod, p'jezoeffekt, dielektrine absorbcii).

Jagadas kondensatorid dielektrikan materialan (päine klassifikacii: vakuum, gaz, nozoluz, elektrolit, fol'g, polimer), mülün vajehtusen voimusen (kaikenaigaižed, vajehtamižkondensatorad, järgendamižkondensatorad), kävutandan (ühthižed i specialižed) i elektrodiden forman mödhe.

Vl 1745 alamaižen Leiden-lidnan kaks' eläjad tegiba meles elektrokondensatoran prototipad — «leidenan bankad» — ripmatomašti toine toižespäi, hö oliba saksalaine Eval'd Jurgen fon Kleist-kanonik i Piter van Musenbruk-fizikantedomez'[1]. Ezmäižed kondensatorad nügüdläiženke südäimenke (jagadud dielektrikal kaks' vent) oliba sätud aigemba leidenan bankad, mainitadas niid kut Epinusan kondensator vai elektrine lehtez.

Homaičendad[vajehta | vajehtada lähte]

  1. Ljocci M. История физики (Fizikan istorii). — M.: Mir, 1970. — Lp. 173. (ven.)


Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe.