Leiden

Vikipedii
Jump to navigation Jump to search
Leiden
 Lidnanznam
Leiden wapen.svg
 Flag
Flag of Leiden.svg
Valdkund Alamad
Eläjiden lugu (2019-01-01) 124 797 ristitud
Pind 23,27 km²
Leiden
Pämez' Henri Lenferink
(semendku 2 003—)
Telefonkod +31-(0)71
Avtokod H, HZ, HX
Aigvö tal'vel UTC+1 
kezal UTC+2


Lidnan topografine kart (2013)

Leiden (mugažo alaman kelel, virktas [ˈlɛi̯də(n)], endevanh kirjutamine oli Leyden, latin.: Lugdunum Batavorum) om lidn Alamaiden päivlaskmas. Mülüb Suvigollandii-agjaha.

Istorii[redaktiruida | redaktiruida purde]

Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vl 922 kuti Utrehtan arhijerejan ičezkalud. Saudihe lidnust (zamkad) 12. voz'sadal, torguihe ümbri siš. Sadavoččen sodan aigan pagenikad šingotihe tekstil'tegimištod.

Ispanijan armii blokirui lidnad vn 1574 semendkus-redukus, no alamalaižed avaižiba šlüzid i upotiba lidnan ümbrištod, siš aigaspäi redukun 3. päiv znamoičese lidnan päzutandan päiväks i oigendase kaks'-koumepäiväliženke festivalinke. Villem I Oranalaine-princ käski avaita universitetad lidnas, i sen aluz om pandud vl 1575 (nüg. 14 tuhad üläopenikoid). Leidenan universitet oli protestantižen (kal'vinizman) opendusen järed keskuz 17. voz'sadal. Kirjišt, botanine sad i medicinine keskuz oma universitetan paloikš tämbäi. Raudte läbiti lidnad 19. voz'sadan keskes. Alamaiden Konstitucijan vn 1848 redakcii om sätud Leidenas.

Leiden šingotase universitetlidnaks, turizman edheotandoil. Aerokosmižen «Airbus»-korporacijan i «Eurotransplant»-kompanijan päfaterad sijadasoiš neciš lidnas.

Geografijan andmused[redaktiruida | redaktiruida purde]

Lidn sijadase agjan pohjoižes, valdmeren tazopindal (0 m ü.m.t.). Om äi vezikanalid. Matkad Pohjoižmeren randhasai om 8 km lodeheze, Amsterdam-pälidnhasai om 30 km pohjoižpäivnouzmha. Lähembaine järed lidn om Hag 20 km suvipäivlaskmha-päivlaskmha.

Leiden jagase 10 ümbrikoks (alam.: wijk). Kuivman pind om 21,95 km², vezi — 1,32 km².

Eläjad da transport[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vl 2006 lidnan eläjiden lugu oli 118 100 ristitud. Läz 350 tuhad eläjid om ezilidnoidenke. Kaik 24 religiozišt konfessijad om registriruidud lidnas, enamba kaiked katoline i protestantine jumalankodikundad.

Avtobusad oma kundaližeks transportaks lidnas.

Homaičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]


Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]