Utreht

Utreht
Utrecht
Lidnanznam;	Flag;
Valdkund	Alamad
Eläjiden lugu (2024)	375,161 ristitud
Pind	99,21 km²
Pämez'	Šaron Diiksma; (tal'vku 2020—,; Sharon Dijksma)
Telefonkod	+31−30
Aigvö	tal'vel UTC+1,; kezal UTC+2

Utreht (alam.: Utrecht [ˈytrɛxt], utrehtan pagin: Ut(e)reg [ˈyt(ə)ʁɛχ]) om Alamaiden lidn da kund valdkundan keskuzpalas. Se om Utreht-agjan administrativine keskuz, valdkundan kaikiš suremb raudtesol'm i nellänz' lidn eläjiden lugun mödhe, mülüb Randstad-konurbacijha (7 mln eläjid). Riman katoližen arhieparhijan keskuz.

Istorii

Eländpunktan aluz om pandud 1. voz'sadan keskes meiden erad kuti rimalaižiden Traektum-lidnuz enččen batavalaižiden žilon sijas, Reinan suhišton randal. Se lidnuz oli kivine 2. voz'sadaspäi. Aigan mändes Rein vajehti vagod, i nügüd' Dom-torg (alam.: Domplein) i Utrehtan päjumalanpert' (vspäi 1254) oma lidnusen sijas.

Utreht šingotase holitišiden sferal (üläopenduz) i raudten edheotandoil.

Geografijan andmused

Lidn sijadase agjan i valdkundan keskuzpalas, Amsterdam — Rein-kanalan randoil, +5 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Lidnakundan pind om 99,21 nellikkilometrad, sidä kesken kuivma 93,83 km², vezi otab 5,38 km².

Klimat om ven valdmeren. Keza om päivoikaz relätivižešti, tal'vaig om pil'vekaz lujas. Voden keskmäine lämuz om +10,6 C°, kezakun-elokun +16,1..+18,2 C°, tal'vkun-uhokun +3,6..+4,2 C°. Kaikiš lujemb pakaine oleli −24,8 C° (viluku), kaikiš lujemb räk +37,5 C° (heinku). Kezaaigan minimum om +0,2 C° (kezaku), tal'vaigan maksimum om +18,9 C° (uhoku). Ei voi panda halad kezakus-elokus. Paneb sadegid 850 mm vodes, läz tazomäras kuidme, enamba heinkus-tal'vkus (77..85 mm kus), minimum oleskeleb sulakus (41 mm). Kun keskmäine relätivine nepsuz vajehtase 75..81 % röunoiš keväz'kus-elokus, 87..89 % kül'mkus-vilukus.

Tobmuz

Lidn jagase kümneks rajonaks.

Lidnan tobmuden pämez' om burgomistr (alam.: burgemeester van Utrecht). Edeližed lidnan pämehed oma Peter den Oudsten (vn 2020 heinku-tal'vku, velgusentäutai), Jan van Zanen (viluku 2014 — kezaku 2020), Aleid Vol'fsen (Aleid Wolfsen, viluku 2008 — tal'vku 2013).

Eläjad

Vl 2014 lidnan eläjiden lugu oli 330 772 ristitud, vl 2017 — 343 779 ristitud. Kaikiš suremb lidnan municipalitetan ristitišt om nügüd'.

Religijan mödhe (2013): religijatomad — 61,0 %, riman katolikad — 13,4 %, protestantad — 10,2 %, toižed hristanuskojad — 4,4 %, islamanuskojad — 9,5 %, induistad — 0,8 %, buddistad — 0,6 %, judaistad — 0,1 %.

Alamaiden kaikiš järedambad universitetad oma avaitud lidnas: Utrehtan universitet^[1] (vspäi 1636, 30 tuhad üläopenikoid vl 2012) i Utrehtan sättutoitud tedoiden universitet (vspäi 1988 ühtištusen jäl'ghe, 38 tuh. üläopenikoid).

Transport

Avtobusad i ezilidnelektrojonused oma kundaližeks transportaks lidnas da sen ümbrištos.

Utrehtan Keskuzline päraudtestancii om kaikiš suremb valdkundas. Valdkundan raudteiden kahten kompanijan päfaterad sijadasoiš lidnas: Nederlandse Spoorwegen (Alamaiden raudted) i ProRail (raudteiden sauvond da holituz). Utreht ühtenzoitase raudtel Shiphol-lendimportanke, mugažo Saksanmanke (InterCityExpress, ICE). Lidnan port radab kanalal.