Fermi Enriko

Vikipedii-späi
Fermi Enriko
ital.: Enrico Fermi[1]
Enriko Fermi fotokuval voziden 1943 i 1949 keskes
Enriko Fermi fotokuval voziden 1943 i 1949 keskes
radmižen toižend:

fizikanmez', theoretical physicist, tuumafüüsik, õppejõud, leiutaja

sündundan dat:

Lua tõrge kohal Moodul:Sources 199. real: attempt to concatenate local 'letter' (a nil value).

sündundan sijaduz:

Lua tõrge kohal Moodul:Sources 199. real: attempt to concatenate local 'letter' (a nil value).

valdkund:

 Itaalia kuningriik[d]
 Italii[13][14][15][1]
 Amerikan Ühtenzoittud Valdkundad[16][17][1]

kolendan dat:

28. kül'mku 1954(1954-11-28)[10][2][3][4][1][6][7][8][11][18] (53 vot)

kolendan sijaduz:

Lua tõrge kohal Moodul:Sources 199. real: attempt to concatenate local 'letter' (a nil value).

avtograf:

 Fermi Enriko VikiAitas
Om sädusid VikiPurtkiš VikiPurde

Enriko Fermi (ital.: Enrico Fermi [enˈriːko ˈfermi]; sünd. 29. sügüz'ku 1901, Rim, Italii, — kol. 28. kül'mku, 1954, Čikago, Illinois-štat, AÜV) oli italijalaine fizikantedomez', šingoti kut teoretižen, muga kodvan-ki fizikad. Sai vn 1938 Nobelän premijad fizikas sündnuziden neitronsädegoičendal uziden radioaktivižiden elementoiden olendan olmas todestamižes i sidotud sihe südäitukuižiden reakcijoiden avaiduses vitkoiden neitroniden tagut.

Tedotöd[vajehta | vajehtada tekst]

Fermi tegi suren tondan südäitukuižhe fizikha, elementarižiden henegiden fizikha, kvantižen i statistižen mehanikan šingoteshe. Sädi beta-čihodamižen i neitroniden hillendusen teorijoid. Ezmäine südäitukuine reaktor (Čikago, 1942) oli saudud hänen melen i ohjastusen mödhe. Om atombomban ühten sädajišpäi.

Biografii[vajehta | vajehtada tekst]

Oli sündnu raudteradnikan i opendajan kanzha. Sirdi AÜV:oihe perehenke Nobelän premijan samižen jäl'ghe vl 1939, viž universitetad kucuiba Enriko Fermid professoran radnikusele. Sen ližaks, hänen ak oli evrejalaine augotižlibundan mödhe, i sil-žo aigal Italii vahvišti käskusid necidä rahvast vaste.

Fermi da hänen Laura-ak saiba amerikašt rahvahanikust vl 1944. Edel surmad Fermi pördui Evropha da lugi lekcijoid, koli südäikohtun rakaspäi. Sai 14 AÜV:oiden patentad (oma pästtud vll 1940−1961).

Mušt tedomehes[vajehta | vajehtada tekst]

Ned oma nimitadud tedomehen muštoks: himine sadanz' fermii-element, krater Kudmaižen tagapolel (1970), pidusen märičendühtnik, fermi-gaz, fermi-nozoluz, tazopind, pind, paradoks, vn 1955 Riman «EUR Fermi»-metrostancii, vn 2006 Turinan «Fermi»-metrostancii, Riman üks' irdoišpäi, 2 atomreaktorad Mičigan-štatas i atomelektrostancii 50 km lodeheze Turin-lidnaspäi.

Homaičendad[vajehta | vajehtada tekst]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 1,6 https://www.biography.com/people/enrico-fermi-9293405
  2. 2,0 2,1 Person Profile // Internet Movie Database — 1990.
  3. 3,0 3,1 SNAC — 2010.
  4. 4,0 4,1 Nationalencyklopedin — 1999.
  5. Find a Grave — 1996.
  6. 6,0 6,1 Brockhaus Enzyklopädie / Hrsg.: Bibliographisches Institut & F. A. Brockhaus, Wissen Media Verlag
  7. 7,0 7,1 Store norske leksikon — 1978. — ISSN 2464-1480
  8. 8,0 8,1 Gran Enciclopèdia CatalanaGrup Enciclopèdia, 1968.
  9. Proleksis enciklopedija, Opća i nacionalna enciklopedija — 2009.
  10. 10,0 10,1 10,2 Понтекорво Б. М. Ферми Энрико // Большая советская энциклопедия: [в 30 т.] / под ред. А. М. Прохоров — 3-е изд. — М.: Советская энциклопедия, 1977. — Т. 27 : Ульяновск — Франкфорт. — С. 306.
  11. 11,0 11,1 11,2 Archivio Storico Ricordi — 1808.
  12. 12,0 12,1 www.accademiadellescienze.it
  13. http://www.tv.com/shows/the-adventures-of-jimmy-neutron-boy-genius/broadcast-blues-professor-calamitous-i-presume-236760/
  14. http://www.nytimes.com/1999/11/16/science/scientist-at-work-richard-l-garwin-physicist-and-rebel-is-bruised-not-beaten.html
  15. https://www.nytimes.com/learning/general/onthisday/bday/0929.html
  16. http://www.bbc.co.uk/2/hi/science/nature/7584915.stm
  17. http://www.bbc.co.uk/1/hi/sci/tech/7584915.stm
  18. Munzinger Personen
  19. http://link.springer.com/content/pdf/10.1007%2F978-3-662-07791-7_11.pdf
  20. http://www.tandfonline.com/doi/pdf/10.1080/00107510500144639
  21. http://link.springer.com/article/10.1007%2FBF02783630

Irdkosketused[vajehta | vajehtada tekst]