Gümri
| Lidnanznam | Flag |
| Valdkund | Armenii |
| Eläjiden lugu (2015) | 118,600 ristitud |
| Pind | 36,26 km² |
| Pämez' | sija om vakantine |
| Telefonkod | +374−312 |
| Aigvö | UTC+4 |

Gümri (armen.: Գյումրի [ɡjumˈɾi] Gümri, ven.: Гюмри́, turk.: Gümrü) om lidn da raudtesol'm Armenijan lodehes. Se om valdkundan kahtenz' lidn eläjiden lugun mödhe, Širakan agjan administrativine keskuz (vn 1995 kül'mkuspäi).
Istorii
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Eländpunktan aluz om pandud 5. voz'sadal EME, oli tetab Kumairi-nimitusenke. Anttihe oficiališt lidnan statusad vl 1840 da udesnimitihe venäks Aleksandropol:ikš (ven.: Александрополь) Venäman Aleksandra Födorovna-imperatornaižen oiktastuseks. Vl 1898 raudte ühtenzoiti Tiflisanke. Vll 1924−1990 oficialine nimituz oli Leninakan Leninan muštho, vl 1991 Kumairi.
Gümri šingotase mašinansauvomižel i sömtegimištol (saharantegim). Venäman 102. sodabaz radnikoičeb lidnas.
Geografijan andmused
[vajehta | vajehtada lähtetekst]
Lidn sijadase agjan keskuzpalan päivlaskmas, Širakan katl'usen keskuzpalas, 1550 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Om ümbärtud mägisel'gil, ristikoičese Čerkez- i Džadžur-uril. Lujad manrehkaidused oleldas (1926, 1988). Mahuz om mustma.
Klimat om terav kontinentaline mägiden. Voden keskmäine lämuz om +6,2 C°, kezakun +15,6 C°, heinkun i elokun +19,5 C°, sügüz'kun +15,0 C°, tal'vkun-uhokun −5,3..−9,5 C°. Absolütine minimum oleli −41,0 C° (viluku), maksimum +38,0 C° (heinku). Kezaaigan minimum om −3,6 C° (kezaku), tal'vaigan maksimum om +14,0 C° (tal'vku, uhoku). Ei voi panda halad heinkus vaiše (minimum +1,4 C°). Paneb sadegid 486 mm vodes, enamba semendkus-kezakus (73..84 mm kus), vähemba sügüz'kus (26 mm) i kül'mkus-keväz'kus (22..28 mm kus).
Tobmuz
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Gümri jagase kaks'kümneks ühteks lidnfartalaks.
Edeližed lidnan pämehed oma Vardan Gukasän (Վարդան Ղուկասյան, 2000−2012, vn 2025 sulaku-reduku), Vardges Samsonän (kül'mku 2021 — reduku 2024), Samvel Balasanän (Սամվել Բալասանյան, sügüz'ku 2012 — 2021).
Eläjad
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Vl 2011 lidnan eläjiden lugu oli 121,976 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 238 tuhad eläjid vl 1988, sid' 122,587 eläjad vl 1989 Spitakan manrehkaidusen jäl'ghe.
Galerei
[vajehta | vajehtada lähtetekst]- Lidnan tobmuden sauvuz (2014)
- Pühän Jumalanmaman kafedraline päjumalanpert' (Surb Astvacacin, 1884) Joudjuden torgul lidnan keskuses, vn 2019 sügüz'kun nägu
- Tsagikän-oludentegim vl 2024
- Lidnan dramteatr (vn 2018 semendkun olend)
- Širak-lendimportan terminalad vl 2021
- Gümri-päraudtestancijan sauvuz vl 2024
Homaičendad
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Irdkosketused
[vajehta | vajehtada lähtetekst]- Lidnan oficialine sait (gyumricity.am). (arm.) (angl.)
| Gümri Vikiaitas |
