Gil'bert David

Vikipedii
Jump to navigation Jump to search
Gil'bert David
saks.: David Hilbert
David Gil'bert vl 1912
David Gil'bert vl 1912
radmižen toižend:

matemaatik, ülikooli õppejõud, filosoof

sündundan dat:

23. viluku 1862(1862-01-23)[1][2][3][4][5][6][7]

sündundan sijaduz:

Königsberg[d], Preisi kuningriik[d], Saksa Liit[d]

valdkund:

Flag of Prussia (1892-1918).svg Prussia[d]
Flag of the German Empire.svg Germanijan imperii
Flag of Germany (3-2 aspect ratio).svg Weimari vabariik[d]
Flag of Germany (1935–1945).svg Kolmas Riik[d]

kolendan dat:

14. uhoku 1943(1943-02-14)[8][2][3][9][5][6][7] (81 vot)

kolendan sijaduz:

Göttingen[d], Kolmas Riik[d][8]

Commons-logo.svg Gil'bert David VikiAitas

David Gil'bert (saks.: David Hilbert [ˈdaːvɪt ˈhɪlbɐt]; sünd. 23. viluku 1862, Königsberg, Prussii — kol. 14. uhoku 1943, Göttingen, Germanijan imperii) oli saksalaine universaline matematikantedomez'.

Gil'bert nimiti da šingoti äi alusenpanijoid teorijoid matematikan sarakoiš. Kaikiš tetabad oma: hänen ezmäine täuz' Evklidan geometrijan aksiomatik, i Gil'bertan avaruziden teorii — nügüd'aigaižen funkcionaližen analizan üks' alusišpäi. Hän tegi suren tondon invariantoiden teorijha, mugažo nenihe sarakoihe: ühthine algebr, matematine fizik, integraližed tazostused, matematikan alused. Andoi kaikuččele sarakole ičeze elon märitud pordod.

David oli sündnu Otto Gil'bert-sudijan kanzha, openui Königsbergan universitetas vll 1880−1885. Vahvišti dissertacijad invariantoiden teorijas i vspäi 1886 radoi matematikan professoran-opendajan Königsbergas. Vspäi 1892 tedomez' oli nainu, Kete Jeroš oli hänen ak (saks. Käthe Jerosch, 1864−1945), üks'jäine Franc-poig oli läžui (meletoi). Vspäi 1895 professor eli da radoi Göttingenan universitetas 35 vot, äjad tetabad matematikantedomehed sirdiba verhiže maihe nacistoiden tulendan jäl'ghe. Vl 1900 publikoiči 23 probleman nimikirjutest, pätihe sidä kaikel mirul 20. voz'sadan aigan. Vspäi 1902 Gil'bert radoi mugažo «Mathematische Annalen»-tedoaiglehtesen redaktoran. Vspäi 1922 tedomez' tahtoi formalizuida kaik matematikad, no vl 1931 Kurt Gödel' ozuti sen tahton voimatomut, todesti teoremad.

Gil'bertan radod abutiba šingotada severz'-se uzid tedoid, niiden keskes oma kvantine mehanik, gazoiden kinetine teorii, matematine logik.

Tedomehen töd-käzikirjutused mülütiba äi petusid, oli jüged vaumita niid pästandale. Tedotöd geometrijan, logikan i matematikan alusiš oma kogotud da paindud.

Homaičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]

  1. Saksamaa Rahvusraamatukogu, Berliini Riigiraamatukogu, Bavarian State Library et al. Record #11855090X // Integrated Authority File — 2012—2016.
  2. 2,0 2,1 BnF authorities: اوپن ڈیٹا پلیٹ فارم, платформа відкритих даних, платформа открытых данных, plateforme de données ouvertes, piattaforma di dati aperti, Opendata-Plattform, otevřená data platforma, åben-data-platform, տվյալների բաց շտեմարան, platforma za odprte podatke, plataforma de datos abierta, plataforma de dados aberta, платформа адкрытых дадзеных, платформа на отворените данни, platforma otwartych danych, ашық деректер платформасы, ачык маалыматтарды платформа, açıq data platforma, ochiq ma'lumotlar platforma, açık verilerin platformu, платформа отвореног података, platforma otvorenih podataka, platforma otvorenog podataka, platforma otvorených údajov, πλατφόρμα ανοικτών δεδομένων, platformu atklātā datu, platforma atvira duomenų, platvormi avatud andmete, avoimen datan foorumi, nyílt adatok platformja, პლატფორმა ღია მონაცემები, платформа за отворени податоци, нээлттэй мэдээллийн тавцан, platformă de date deschise, platformo de malferma datumoj, open data platform, плятформа адкрытых зьвестак, Усьтэм даннойёслэн платформазы, асыҡ мәғлүмәт платформаһы — 2011.
  3. 3,0 3,1 MacTutor History of Mathematics archive
  4. Comité des travaux historiques et scientifiques — 1834.
  5. 5,0 5,1 SNAC — 2010.
  6. 6,0 6,1 KNAW Past Members
  7. 7,0 7,1 Indiana Philosophy Ontology Project
  8. 8,0 8,1 Колмогоров А. Н. Гильберт Давид // Большая советская энциклопедия: [в 30 т.] / под ред. А. М. Прохоров — 3-е изд. — М.: Советская энциклопедия, 1969.
  9. David Hilbert — 1834.
Wiki letter w.svg Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe.