Hämähoukud

Vikipedii-späi
Hämähoukud
Hämähoukud
Hämähoukuiden erazvuiččend
Tedoklassifikacii
Valdkund: Živatad
Tip: Palačjaugaižed (Arthropoda)
Klass: Hämähoukunvuiččed (Arachnida)
Heimkund: Hämähoukud
Latinankel'ne nimi
Araneae (Clerck, 1757)


Sistematik
Vikierikoiš


Kuvad
Vikiaitas

ITIS 82732
NCBI 6893

Hämähoukud (latin.: Araneae), vai Hämäčud, Häpeid, Baukoid, om živatoiden Palačjaugaižed-tipan heimkund. Se om Hämähoukunvuiččed-klassan kaikiš suremb erikoiden lugun mödhe. Mülütadas läz 50 tuhad eläbid erikoid heimkundha i üht tuhad kadojid erikoid kaivandusiden nägul.

Arahnologii tedoidab hämähoukuid. Arahnofobii om avaros levitadud hämähoukuiden varu.

Leviganduz[vajehta | vajehtada tekst]

Heimkundan eričud oma levitadud kaikedme mail'madme. Enamba kaiked erikoid om lämiš maiš. Venos vönes sügüzel nored hämähoukud pästtas enamba verkod i letas tulleinke edahan.

Elädas kuivmal, man pindanno tobjimalaz, erased erikod mecatas veden pindadme. Mectuz tegese öližel aigal päpaloin.

Ümbrikirjutand[vajehta | vajehtada tekst]

Hämähoukud oma lihansöjad živatad, sötlesoiš gavedil päpaloin da toižil penil živatoil. Sal'hen levitadud mahtuz om sätud hämähoukunverkon abul, živatad vaidas söda sidä i kävutada tošti. Tetas vaiše ühtes hüppijas Bagheera kiplingi-erikos, kudamb ei ole lihansöjan i söb akacijan paloid. Erased nored eričud sötlesoiš nektaral.

Heimkundan eričuiden hibjan piduz vajehtase lujas erikoidme: millimetran doläspäi läz kümnehe santimetrhasai. Kaikiš penemb om Patu digua-erik 0,37 mm surtte. Kaikiš surembad hämähoukud oma Theraphosa blondi kümnehe santimetrhasai surtte hibjanke, heiden jaugoiden maihutuzkeskust oleleb 28 santimetrhasai.

Homaičendad[vajehta | vajehtada tekst]



Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe.