Mine sisu juurde

Habobatk

Vikipedii-späi
Habobatk
Habobatk
Habobatk
Tedoklassifikacii
Valdkund: *
Tip: Bazidiomicetad (Basidiomycota)
Klass: Agarikomicetad (Agaricomycetes)
Kund: Boletižed (heimkund) (Boletales)
Sugukund: Boletižed (Boletaceae)
Heim: Leccinum
Erik: L. aurantiacum
Latinankel'ne nimi
Leccinum aurantiacum (Bull.) Gray, 1821


Sistematik
Vikierikoiš


Kuvad
Vikiaitas

ITIS 0
NCBI 121046

Habobatk (latin.: Leccinum aurantiacum) om södab babuk Boletižed-sugukundaspäi (Boletaceae).

Leviganduz[vajehta | vajehtada tekst]

Babuk putub Evrazijan segoitadud da lehtezmecoiš, enamba habžomas, mugažo tundras armahtamatoman koivunno.

Eläb simbiozas lehtezpuidenke vaiše. Kazvab kezakuspäi redukuhusai koumel šoidul.

Ümbrikirjutand[vajehta | vajehtada tekst]

Pähut oleleb 4..15 sm (harvoin 30 santimetrhasai) diametral, penen babukan pol'šurunvuitte, sid' pölusenvuitte formal. Ülähän pind om siled vai ribukaz vähän, ei voi heitta üläkerteht. Muju rippub kazvandan tahospäi: topol'mecas babukan pähut om hahkanke ližamujunke, habikos se om muzarusked, segoitadud mecas habobatkan üläh oleskeleb ruskedpakuine.

Südäin om lihav vahv, notked pähudes (pehmed vanhal babukal), kuidukaz jaugudes. Čaptud sija om vauged, sinižen polhe jauguden alapalas, kaik siništub teravas, sid' kändase mustaks. Torhen habobatkan magu i haju ozutasoiš vällikš.

Jaugut om 5..15 sm pitte, 1,5..5 sm sankte, järghine, leveduz lujeneb alapalas paksus. Jauguden pind om hahkvauktan polhe, om kattud kuidukahil somusuzil pidusedme. Norel babukal somusuded oma vauktad, sid' kändasoiš buran polhe.

Idäčuiden tuhk om olivan koričman mujun.

Kävutand[vajehta | vajehtada tekst]

Hüvin tetab södab babuk, jauguded oma kauktembad söndan täht.

Habobatk kävutase keittud, räkištadud, kuivatud i marinuidud näguiš, mugažo om kožui kaičemha solsegoiteses. Pimedub ümbriradmižes päpaloin, no kaičeb mujud marinadas. Pidadas limonmuiktusen 0,5 %-segoiteses edel slokostindad polenemha mujun muzavut.

Homaičendad[vajehta | vajehtada tekst]