Habobatk
| Habobatk | ||||||||||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
 Habobatk | ||||||||||||||
| Tedoklassifikacii | ||||||||||||||
|
||||||||||||||
| Latinankel'ne nimi | ||||||||||||||
| Leccinum aurantiacum (Bull.) Gray, 1821 | ||||||||||||||
|
Habobatk (latin.: Leccinum aurantiacum) om södab babuk Boletižed-sugukundaspäi (Boletaceae).
Leviganduz[redaktiruida | redaktiruida purde]
Babuk putub Evrazijan segoitadud da lehtezmecoiš, enamba habžomas, mugažo tundras armahtamatoman koivunno.
Eläb simbiozas lehtezpuidenke vaiše. Kazvab kezakuspäi redukuhusai koumel šoidul.
Ümbrikirjutand[redaktiruida | redaktiruida purde]
Pähut oleleb 4..15 sm (harvoin 30 santimetrhasai) diametral, penen babukan pol'šurunvuitte, sid' pölusenvuitte formal. Ülähän pind om siled vai ribukaz vähän, ei voi heitta üläkerteht. Muju rippub kazvandan tahospäi: topol'mecas babukan pähut om hahkanke ližamujunke, habikos se om muzarusked, segoitadud mecas habobatkan üläh oleskeleb ruskedpakuine.
Südäin om lihav vahv, notked pähudes (pehmed vanhal babukal), kuidukaz jaugudes. Čaptud sija om vauged, sinižen polhe jauguden alapalas, kaik siništub teravas, sid' kändase mustaks. Torhen habobatkan magu i haju ozutasoiš vällikš.
Homaičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]
 |
Habobatk Vikiaitas |
|
Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe. |