Mine sisu juurde

Hibushein

Vikipedii-späi
Hibushein
Hibushein
Hibushein
Tedoklassifikacii
Valdkund: Kazmused
Palakund: Änikkazmused (Magnoliophyta)
Klass: Üksidülehtesižed (Monocotyledoneae)
Kund: Tähkänikoižed (Poales)
Sugukund: Tähkheinäd (Poaceae)
Heim: Hibushein (heim) (Nardus)
Erik: Hibushein
Latinankel'ne nimi
Nardus strícta L., 1753


Sistematik
Vikierikoiš


Kuvad
Vikiaitas

ITIS 41951
NCBI 15679

Hibushein (latin.: Nardus stricta), mugažo Šetinhein paginoiš, om äivozne kazmuz, mülütadas Tähkheiniden sugukundha. Se om Hibushein-heimon (Nardus) üks'jäine erik.

Kazmuz om levitadud kaikedme Evropadme, Pohjoižamerikan pohjoižpäivnouzmas, mugažo Anatolijan pol'sarel i Afrikan pohjoižes, Sibirin erasidme tahoidme. Putub vastha Venäman pohjoižes paksus.

Vägitomiden muiktoiden nituiden da pustoläniden järgeline erik, navedib letemaid i turbast. Nepsuz eile tärged, no hein om päivännavedii.

Ümbrikirjutand

[vajehta | vajehtada lähtetekst]

Jurišt sädab tihedad turbišt. Seikh kazvab 15..60 sm pitte. Lehtesed oma kaidad hahkvihandad 5..30 sm pitte, kazdas suguks (tihedaks turbheks) miččehe-se korktushesai, sid' kändasoiš kaikihe polihe. Hibusheinän kulon muju om vauged.

Tähk-änikuz om 3..6 sm pitte. Kazmuz änikoičeb kezakus, andab semnid heinkus-elokus. Äikerdoičeze semnil.

Ottas kävutamižhe rahvahaližes medicinas säruläžundan olendad vaste. Hibushein abutab hengaita i vedada henged libudes vastmägehe, heitab väzundad jaugoišpäi pit'kan matkan jäl'ghe.

Semetas varmitamha letkid. Sötmižkazmuz madalanke arvonke. Kabjživatišt söb hibusheinäd harvamb, i se kändab dominantižeks omaluižel aigan mändes.