Jalaim'
| Jalaim' | ||||||||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Tedoklassifikacii | ||||||||||||
|
||||||||||||
| Latinankel'ne nimi | ||||||||||||
| Úlmus L. | ||||||||||||
|
Jalaim' vai Jalam (latin.: Ulmus) om lehtpuiden heim Jalaimižed-sugukundas. Mülütab 30..40 erikod.
Levigandmižavaruz
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Heim erištui toižiš kazmusišpäi 20..40 mln vozid tagaz. Kazdas levedlehtesižiden mecoiden palaks päpaloin, mugažo kuššiden mecoiden zonan suves i keskuzpalas. Järghižed sarikod jalaimespäi oma harvad.
Pud küzudas väghišt mahust, navettäs allüviališt lujas. Erased-se erikod oma seižujad solačuil i kuivahkoil mahusil.
Venämas jalaim' kazvab evropižes palas tobjimalaz. Kazdas Kavkazan pautkil i Keskuzazijas mugažo. Jalaimed alištudas senüzile i travijoile gavedile, sikš Evropan i Amerikan äjad erikod oma kadomižen röunal.
Ümbrikirjutand
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Heimon erikoiden taksonomii jügenzoitase gibridizacijan i mikroerikoiden olendan tagut märitud tahondoiš.
Kaik erikod oma pil'vesenvastaižed, enamba kaiked alaigäižed kazmused, sid' kazdas hüvin täudel vauktusel i sädas varmdad kronad. Pu kazvab nell'kümnehe metrhasai kortte, tüvi oleleb kahthe metrhasai sankte. Erasiden-se erikoiden elonform om penzaz.
Äikerdoitas jur'vezoil i semnil. Pun igä om 80..120 vot, elädas 400 vodhesai.
Kävutand
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Ištutadas jalaimid puištoiš, ottas kävutamižhe landšaftan čomiteseks. Amuižes Rimas kazvatadihe jalaimid koumhe metrhasai vinmarjžomiš, nored pud abutadas kazda vinmarjoile. Anttas norid vezoid kabjživatoile sötkeks. Kor' mäneb dubindsubstancijaks i mujutimikš. Haugoiden lämbitai mahtuz om korged.
Pumaterial seižub vet vaste, no vaiše kontaktata mahusenke. Tehtihe vedenveimid jalaimespäi keskaigaižes Evropas. Pumaterial om kova, notked i vahv, andase ümbriradmižele hüvin. Ottihe i ottas meblin (ištmed), venehiden i pukezroiden tehmižhe.
Kävutihe jalaimen ragoid tehmaha taugoid istorižešti, tehtas nügüd'-ki.
Valitud erikod
[vajehta | vajehtada lähtetekst]- Ulmus americana — Amerikaine jalaim'
- Ulmus davidiana — Davidan jalaim'
- Ulmus densa — Tihed jalaim' vai Paks jalaim'
- Ulmus elliptica — Elliptine jalaim'
- Ulmus glabra — Mägijalaim'
- Ulmus laciniata — Labidoikaz jalaim'
- Ulmus laevis — Siled jalaim'
- Ulmus macrocarpa — Järedploduine jalaim'
- Ulmus minor — Pen' jalaim'
- Ulmus pumila — Henlehtesine jalaim'
- Ulmus rubra — Rusked jalaim'
- Ulmus thomasii — Tomasan jalaim'
Homaičendad
[vajehta | vajehtada lähtetekst]| Jalaim' Vikiaitas |

