Mir

Sil sanal voib olda toižid znamoičendoid; miše nähta niid, tulgat tänna.

Mir (vai Kaikuz, Londuzkund, mugažo — Mail'm) om fundamentaline termin astronomijas da filosofijas, konkretižeta märhapanendata. Ühthižes el'genduses Mir om olmižen kaiken kund ümbri meiš, sidä kesken planetad, tähthad, galaktikad; mugažo kaiked materijad da energii i kaik nägused. Pojavad terminad — kosmos, mail'm, londuz.

«Mir»-tärtuses voib olda kaks' erazvuittušt el'gendust: spekulätivine i materialine; kuctas materiališt Mirud astronomižeks Miruks (vai Metagalaktikaks harvemba).

Erasišti lugedas, miše om olmas severz'-se miruid (n. k. paralleližed mail'mad), necidä gipotetišt miruiden kundad kuctas Mul'timiruks.

Masštaboiden ijerarhii mirus: Päiväižsistem — Päiväižen ümbrišt — Maidten alagrupp — Sijaline grupp — Sijaline üläkogoduz

Kosmologii tedoidab Mirud ünäižeks, se tedo om fizikan i astronomijan jaguseks. 20. voz'sadan auguspäi kosmologii oti erazvuiččid tedoandmusid i märhapani, miše avaruz i aig sünduiba ühtenaigašti statjan rezul'tataks, kudamb sai Sur' poukahtuz-nimen i tegihe 13,787 ± 0,020 milliardad vozid tagaz nügüd'aigaižiden andmusiden mödhe. Ezimeletadas ühtes versijoišpäi, miše edel Surt poukahtust Mirun eziauguine olend oli — kosmologine singulärižuz, kudamban aigan avaruden-aigan koveruz i energijan-materijan ninevuz oliba lujas surikš luguikš. Suren poukahtusen aigaspäi Mirun läz gomogenine da izotropine leviganduz tegese. Kaikusen irdmärad ei ole sel'ktoikš, alištunuden kacujale suruz om läz 93 mlrd vauktuzvozid.

Homaičendad

Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe.