Astronomii
Astronomii (amuižgrek.: ἄστρον astron «tähtaz» i amuižgrek.: νόμος nomos «käskuz») om tedo Mirus, tedoidab taivhaližiden hibjoiden da niiden sistemiden sijadust, likundad, strukturad, augotižlibundad i šingotest.
Sen paloin, astronomii tedoidab nenid objektoid: Päiväine i toižed tähthad, Päiväižen sisteman planetad da niiden kaimdajad, egzoplanetad, asteroidad, händtähthad, meteoroidad, planetoidenkeskeine substancii, tähthidenkeskeine ümbrišt, pul'sarad, mustad reigud, sumegused, galaktikad i niiden kogodused, kvazarad da tž..
Istorii
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Astronomii om üks' kaikiš amuižembiš tedoišpäi, se libui ristitkundan praktikan tarbhaičendoišpäi. Istorijanedeližed manradajad märičiba voz'aigoiden tulendad tähthiden i tähthištoiden sijadusen mödhe. Kalaidajad heimod mäniba Päiväižen i tähthiden mödhe. Aigan lugendan tarbhaižuz vedi kalendarin sädandannoks astronomijan andmusiden alusel.
Ristituiden olendan Man pindal aigaspäi taivhan nägu i kaclend oli mel'hetartuine heiden täht kaiken. Amussai om homaitud, miše paštoimiden likund taivhadme i sän periodižed vajehtused oma sidodud keskneze. Sil aigal astronomii oli segoitadud astrologijanke lujas. Om erigoittud tedoks 18. voz'sadaspäi.
Disciplinan struktur
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Nügüd'aigaine astronomii jagase nenikš ahthas sidodud keskneze čuradusikš:
- astrometrii (fundamentaline i sferine);
- teoretine astronomii;
- taivhaline mehanik;
- astrofizik (teoretine i praktine);
- kosmogonii;
- kosmologii;
- tedoidusen objektan mödhe: tähthiden astronomii, galaktikad, planetologii;
- tedoidusen metodan mödhe: kosmohimii, optine astronomii, infrarusked, ul'traruskedsinine, radioastronomii, röntgenine, gammaastronomii, neitrinine astronomii;
- tedoidusen subjektan mödhe: navedijoiden astronomii.
Homaičendad
[vajehta | vajehtada lähtetekst]
|
Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe. |