Kekkonen Urho

Vikipedii
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Kekkonen Urho
suom.: Urho Kaleva Kekkonen
Urho Kekkonen vl 1977
Urho Kekkonen vl 1977
nimi sündundan jäl'ghe:

suom.: Urho Kaleva Kekkonen

radmižen toižend:

politikanmez', kergejõustiklane, advokaat, lehtezmez', sprinter, politseinik

sündundan dat:

Lua tõrge kohal Moodul:Sources 199. real: attempt to concatenate local 'letter' (a nil value).

sündundan sijaduz:

Lepikon torppa[d], Pielavesi vald[d], Põhja-Savo[d], Kuopio Province[d], Venemaa keisririik[d]

valdkund:

Flag of Finland.svg Suomenma

kolendan dat:

Lua tõrge kohal Moodul:Sources 199. real: attempt to concatenate local 'letter' (a nil value).

kolendan sijaduz:

Tamminiemi[d], Hel'sinki, Uusimaa[d], Uusimaa lään[d], Suomenma

avtograf:

KekkonenUrhoSignature.png

Commons-logo.svg Kekkonen Urho VikiAitas

Urho Kaleva Kekkonen (mugažo suomen kelel; sünd. 3. sügüz'ku 1900, Pielavezi, Suomenman Sur' ruhtinazkund, Venäman imperii — kol. 31. eloku 1986, Hel'sinki, Suomenma, om mahapandud siš-žo) oli politikanmez', kudamb oli ranu Suomenman kahesanden lugul prezidentan 25 vot, nell' strokud jäl'geten (01.03.1956—26.10.1981). Vozil 1950−1956 radoi valdkundan päministran kaks' strokud.

Biografii[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vl 1919 oli Kajani-licein pästnikan i zavodi radod «Kajanin lehti»-lugendlehteses. Kekkonen oli lehtezmehen elon lophusai, sädi kirjutusid pälidnan aiglehtesihe prezidentan radon eskai. Vl 1921 mez' sirdi Hel'sinkihe i tuli opendushe Hel'sinkin universitetan juridižes fakul'tetas. Ühtni üläopenikoiden likundha. Lopi opendust universitetas vl 1926. Vll 1927−1932 radoi juristan Külämunicipalitetoiden associacijas, ühten aigan vll 1927−1928 oli universitetan üläopenikoiden Ylioppilaslehti-lehtesen päredaktoran. Oti radnikust maižandusen ministruses vspäi 1933. Vl 1936 sai juridižiden tedoiden doktoran arvod.

Tuleban aigan politikanmez' ühtni oiktaha Karjalan akademižhe sebrha, kudamban met oli Päivnouzmaižen Karjalan ühtištuz Suomenmanke, läksi sebraspäi vn 1932 uhokun valdkundankumaidusen jäl'ghe. Vspäi 1933 Urho Kekkonen oli Agrarine ühtištuz-partijan ühtnijan (Keskusen partii vspäi 1965), vhesai 1956 — sen lideroiden keskes. Vll 1936−1956 mez' oli sen partijan ezitajan valdkundan parlamentas.

Homaičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]

  1. 1,0 1,1 Bibliothèque nationale de France BnF authorities: اوپن ڈیٹا پلیٹ فارم, платформа відкритих даних, платформа открытых данных, plateforme de données ouvertes, piattaforma di dati aperti, Opendata-Plattform, otevřená data platforma, åben-data-platform, տվյալների բաց շտեմարան, platforma za odprte podatke, plataforma de datos abierta, plataforma de dados aberta, платформа адкрытых даных, платформа на отворените данни, platforma otwartych danych, ашық деректер платформасы, ачык маалыматтарды платформа, açıq məlumat platforması, ochiq ma'lumotlar platforma, açık verilerin platformu, платформа отвореног података, platforma otvorenih podataka, platforma otvorenog podataka, platforma otvorených údajov, πλατφόρμα ανοικτών δεδομένων, platformu atklātā datu, platforma atvira duomenų, platvormi avatud andmete, avoimen datan foorumi, nyílt adatok platformja, პლატფორმა ღია მონაცემები, платформа за отворени податоци, нээлттэй мэдээллийн тавцан, platformă de date deschise, platformo de malferma datumoj, open data platform, плятформа адкрытых зьвестак, Усьтэм даннойёслэн платформазы, асыҡ мәғлүмәт платформаһы, açıq malümat platforması, açıq malümat platforması, ачык малюмат платформасы, öppen dataplattform, платформаи додаҳои боз, ачык кӧргӱзӱлердиҥ платформазы, гом бæрæггæнæнты платформæ — 2011.
  2. 2,0 2,1 Encyclopædia Britannica
  3. 3,0 3,1 SNAC — 2010.
  4. 4,0 4,1 Brockhaus Enzyklopädie / Hrsg.: Bibliographisches Institut & F. A. Brockhaus, Wissen Media Verlag
  5. 5,0 5,1 Gran Enciclopèdia CatalanaGrup Enciclopèdia Catalana, 1968.
  6. 6,0 6,1 Proleksis enciklopedija, Opća i nacionalna enciklopedija — 2009.
Wiki letter w.svg Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe.