Kezr

Vikipedii
Hüpähtada: navigacii, Ecind
Piguden grafine kuva kezran värtmuziden sistemas, sidä kesken kontaktčokkoim manke i kezran keskuz. Vedagat tarkust, piguz linneb nol' kontaktan čokkoimes i se ližadub linearižešti radiusan ližadusenke: v = ωxr.

Kezr om likutim, ei ole olmas eläbas londuses. Se om kehker tobjimalaz, punose joudjas vai kingitadud värtmudel kehkruz. Pandud sen päle hibj verub, ende oliži libestanu.

Kaikiš aigaližemb löutud kezr om datiruidud 5. voz'tuhal edel m.e. Romanijalaine M. Dinu-arheolog löuzi sidä Balkanan pol'sarel, nügüdläižen Romanijan Jassi-ümbrikos vl 1981. Kezrad oma niiden savesižed modelid («käkud») bobaižajoregen täht. Kaikiš amuižemb löutud kezr värtmudel om Pressehausaspäi, Šveicarii, datiruiše vodel 3200 edel m.e. Kezrad pal'coidenke südäimes tehtihe melel Suviuralan pautkil 2. voz'tuhas edel m.e.

Kezr om kova disk tobjimalaz. Motoriziruidud kezr elektrolikutimenke da orbitaline kezr värtmudeta oma tehtud melel.

Diametr om kezran parametraks. Kezran olijad palad: vandeh, stupic, diskad vai pal'cad. Tatanmaižen avtotegimišton ohjandimiden mödhe, šin ei ole kezran pala, päiči paginas.

Kezroid kävutadas avaros jüguid vedamha, mugažo äjiden mašinoiden da ladimiden palaks (pikezr, jauhondkivi).

Kacu mugažo[redaktiruida | redaktiruida purde]

Wiki letter w.svg Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe.