Kolombo

Kolombo
කොළඹ (singal.)
கொழும்பு (tamil.)
Lidnanznam;	Flag;
Valdkund	Šrilank
Eläjiden lugu (2011)	752,993 ristitud
Pind	37,32 km²
Telefonkod	+94−11
Aigvö	UTC+5:30

Kolombo (singal.: කොළඹ [ˈkəlɐmbɞ], tamil.: கொழும்பு [koɻumbu], angl.: Colombo [kəˈlʌmboʊ]) om Šrilankan kaikiš suremb lidn, valdkundan ižandusen i kul'turan keskuz. Se om Päivlaskmaižen agjan administrativine keskuz, mülüb sihe.

Istorii

Araban, Kitain i Riman torgovanad oleskeliba eländpunktan merikaras kaks' tuhad vozid tagaz. Portugalijalaižed tuliba lidnha 16. voz'sadal, alamalaižed anastiba sidä vl 1656. Vll 1802−1982 Kolombo oli saren oficialižeks pälidnaks: ezmäks britanižen Ceilon-kolonijan, vspäi 1948 Ceilon-dominionan, vspäi 1972 — ripmatoman Šrilank-valdkundan.

Kolombo šingotase järedal meriportal (kaikiš surembišpäi Suviazijas), industrii mülütab nenid sarakoid: himine, tekstiline, kivivoinümbriradai, stöklan i cementan pästand, punümbriradai, nahkoiden ümbriradmine i kengiden tehmine, juvelirtegesiden edheotandad.

Geografijan andmused

Lidn sijadase saren päivlaskmas, Indižen valdmeren randal, 1 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Valdkundan Šri Džajavardenepura Kotte-pälidn om saudud ani päivnouzmha Kolombospäi.

Klimat om ekvatorialine tropižiden vihmmecoiden, päivoikaz vilukus-sulakus. Kun keskmäine lämuz om +27,2..+28,9 C°. Ekstremumad oma +16,4 C° (viluku) i +36,1 C° (keväz'ku). Paneb sadegid 2397 mm vodes, enamba semendkus (314 mm) i redukus-kül'mkus (346..359 mm kus), vähemba vilukus-uhokus (78..80 mm kus). Kun keskmäine relätivine nepsuz vajehtase 69..73 % röunoiš tal'vkus-keväz'kus, 75..79 % sulakus-kül'mkus.

Eläjad

Vl 2011 lidnan eläjiden lugu oli 752 993 ristitud. Kaik 5,6 mln ristituid elädas lidnaglomeracijas 3 684 nellikkilometrad pindal (2011), valdkundan nelländez.

Znamasine üläopendusen aluzkund om Kolombon universitet^[1] (angl.: University of Colombo, 37,6 tuh. üläopenikoid). Sen paloiden alused oma pandud vl 1870 kut Ceilonan medškol (medkolledž vspäi 1880) i vl 1921 kut Ceilonan universitetine kolledž. Om universitetan statusanke vn 1942 heinkuspäi.

Transport

Avtobusad, koumekezraižed avtorikšad i taksikebad oma kundaližeks transportaks lidnas. Koume avtovagzalad oma Bastian Mavath, Keskuzline i Gunasinghapur. Nell' raudtejonod ühtenzoittas ezilidnoidenke. Kaik nell' avtoted lähttas sarehe. Kolombon port om konteineroiden ümbriradandan sija meritel Azijaspäi Evrophasai. Ehtatim ühtenzoitab lidnad Indijan Tuttukkudi-lidnanke (Tutikorin).

Rahvahidenkeskeine soda- da civiline Ratmalan-lendimport^[2] (angl.: Ratmalana International Airport vai Colombo International Airport, Ratmalana, singal.: රත්මලාන ජාත්‍යන්තර ගුවන්තොටුපළ Ratmalāna Džātjantara Guvantoṭupaḷa, tamil.: இரத்மலானை சர்வதேச விமான நிலையம், Iratmalāṉai Sarvadesa Vimāṉa Nilaijam, RML / VCCC, 2,3 mln passažiroid vl 2016) sijadase vižtoštkümnes kilometras suvhe lidnan keskuzpalaspäi. Sišpäi tehtas reisid Šrilankadme päpaloin. Toine suremb rahvahidenkeskeine soda- da civiline Bandaranaike-lendimport (CMB / VCBI, 8,8 mln passažiroid vl 2024) om 32 km pohjoižhe Kolombospäi. Tehtas reisid Evropan, Lähižen Päivnouzmman, Indijan, Kitain, Indonezijan i Avstralijan surihe lidnoihe, Bankokha, Singapurha, Tokioho, mugažo valdkundadme.