Kočabamb

Kočabamb
Cochabamba (isp.)
Quchapampa (aim.)
Quchapampa / Qhuchapampa (keč.)

Lidnanznam	Flag
Valdkund	Bolivii
Eläjiden lugu (2012)	630,587 ristitud
Pind	170 km²
Pämez'	Hose Marija Lejes (kezaku 2015—)
Telefonkod	+591−4xx-xx-xx
Aigvö	UTC−4

Lidnan kart ezilidnoidenke (2012)

Kočabamb (isp.: Cochabamba, aimar.: Quchapampa, keč.: Quchapampa, Qhuchapampa «sokaz tahond») om lidn Bolivijan keskuzpalas. Se om valdkundan nellänz' lidn eläjiden lugun mödhe, om Kočabamban departamentan administrativižeks keskuseks da palaks.

Istorii

Eländpunktan aluz om pandud vl 1571 kuti Oropes (isp.: Oropesa) ispanižen Fransisko de Toledo-kunigahan kanzannimen mödhe. Vl 1786 udesnimitihe lidnan nügüdläižikš.

Kočabambas tehtas kebnavtoiden paloid («Mopar»), sauvondmaterialid (cement), ühthekeratas traktorid. Himine sarak i sömtegimišt oma šingotadud, pästtas kodihimijad («Unilever») i kompjuterprogramid, mugažo nenid produktoid: keramik, tekstil' i mebel'. Kočabamban departamentan kogosüdäiprodukt oli US$5,2 mlrd vl 2016. Lidn om järedan maižanduzrajonan keskuz.

Geografijan andmused

Lidn sijadase kazvateližes alangištos, 2558 m ü.m.t. keskmäižel korktusel, om ümbärtud Andiden mägisel'gil. Roč-jogi da Alalai-järv oma lidnan territorijal. Matkad surhe La Pas-lidnhasai om 220 km lodeheze. Voib olda lujid manrehkaidusid (6,8 ballad Rihteran pordhišton mödhe vl 1998).

Klimat om subtropine korktoiden mägiden kaks'sezonine. Voden keskmäine lämuz om +17,2 C°, tal'ven (semendku-eloku) +13,4..+15,3 C°, toižiš kuiš +17,2..+19,8 C°. Ekstremumad oma −7,0 C° (kezaku) i +35,5 C° (kül'mku). Il'man lämuz voib ülitada +30 C° miččel taht kul. Paneb halad tal'vel harvoin, ei voi panda niid redukus-keväz'kus. Paneb sadegid 470 mm vodes, vihmsezon oleskeleb tal'vkus-uhokus (88..118 mm kus), läz ei olele sadegid semendkus-sügüz'kus (20 mm pordos). Kun keskmäine relätivine nepsuz vajehtase 48..52 % röunoiš semendkus-kül'mkus, 57..65 % toižiš kuiš.

Eläjad

Vn 2012 Bolivijan rahvahanlugemižen mödhe lidnan eläjiden lugu oli 630 587 ristitud. Läz 1,3 mln ristituid elädas ezilidnoidenke.

Sodainženerine škol i San Simonan päuniversitet oma üläopendusen aluzkundoikš. Bolivijan privatižed universitetad ratas mugažo: medicinan, biznesan i katolicizman.

Transport

Avtobusad, minibusad, funikulörad da taksid oma kundaližeks transportaks lidnas. Kebn metro om sauvomas vll 2017−2020.

Rahvahidenkeskeine soda- da civiline Horhe Vilstermann-lendimport (isp.: Aeropuerto Internacional Jorge Wilstermann, CBB / SLCB, 1,3 mln passažiroid vl 2013) sijadase nelläs kilometras suvipäivlaskmha keskuzfartaloišpäi. Tehtas reisid Madridha, Majamihe i Buenos Airesha, mugažo Bolivijadme.

Irdkosketused

• Lidnan tobmuden aluzkundoiden oficialine sait (cochabamba.bo). (isp.)