Mine sisu juurde

La Pas (Bolivii)

Vikipedii-späi
La Pas
La Paz (isp. i guar.)
Chuqiyapu (keč. i aimar.)
 Lidnanznam
 Flag
Valdkund Bolivii
Eläjiden lugu (2020) 816,000 ristitud
Pind 475 km²
La Pas La Paz (isp. i guar.) Chuqiyapu (keč. i aimar.)
Pämez' Luis Revil'ja
(2010—)
Telefonkod +591-(0)2
Aigvö UTC−4


Lidnan nägu kosmosaspäi (2011)

La Pas vai Čuki Japu (isp. i guaran.: La Paz, täuz' ispanine nimi om Nuestra Señora de La Paz [ˈnwes.tɾa seˈɲoɾa ðe la pas] «kožundan toi meiden emänd (jumalanmam)», keč.: Chuqiyapu, aimar.: Chuqi Yapu / Chukiyawu / Chuquiago Marka), om Bolivijan kaikiš suremb lidn ičeze ezilidnoidenke (niita nellänz' surtte) da de fakto pälidn vspäi 1898. Nügüd' Sukre om valdkundan oficialine pälidn konstitucijan mödhe. La Pas om mugažo valdkundan ühtennimižen departamentan administrativižeks keskuseks.

Bolivijan prezidentan, parlamentan da radonoigendajan tobmuden organoiden ištundoiden sijad oma neciš lidnas.

Eländpunktan aluz om pandud vn 1548 20. päiväl redukud sijha läz vanhad indejalaižiden Čukiago-žilod. Lidn om valdkundan politižen elon keskuseks 19. voz'sadan zavodindaspäi, Bolivijan kaik vasthalibundad, revolücijad, valdankumaidused i huntad tegihe täs.

Geografijan andmused

[vajehta | vajehtada lähtetekst]

Lidn sijadase Bolivijan päivlaskmas, Andiden sambnuden vulkanan krateras. La Pasan keskuz seižub 3593 metrad ü.m.t. keskmäižel korktusel. Kaikiš znamasižembad korktused ülitadas 4050 metrad lidnan röunoiš, kaikiš madalambad — 3250 m.

Klimat om korktoiden mägiden subtropine vai valdmeren subpolärine. Lidn sijadase 16° suvhe ekvatoralpäi. Kacmata sihe, voib rindatada klimatad Bergenanke vai Torshavnanke. Lidnan suves kun keskmäine lämuz om +9..+12 C° vodes läbi, pohjoižes — penemba +10 C°. Kaclemižen kaikes aigas minimaline lämuz om −3 C°. Paneb sadegid 575 mm vodes, sidä kesken 380 mm tal'vkus-keväz'kus da 44 mm kuivas sezonas (semendku-eloku).

Lidnan rajonad vl 2019

La Pasan municipalitet jagase ühesaks nimitadud makrorajonaks: seičeme lidnrajonad i kaks' külärajonad. Ned alajagasoiš noneruidud rajonikš, kaik niid om 23. Ičeze meran varapämez' om kaikuččes rajonas, lidnan mer paneb heid radnikusile.

Vl 2012 lidnan eläjiden lugu oli 764 617 ristitud. Sädab aglomeracijad lähiženke El' Al'to-lidnanke (1,08 mln vl 2012, koumanz' surtte valdkundas), kudamb levitase ani päivlaskmha i vhesai 1985 oli La Pasan palaks. Läz kaht millionad ristituid elädas siš lidnaglomeracijas (2020), otab La Pasan departamentan ristitišton kaht koumandest. Molembad lidnad mülüdas departmentan Pedro Domingo Muril'jo-provincijha (4705 km²), sen keskuz om La Pas mugažo.

Avtobusad, kiruhavtobusad (PumaKatari-sistem) da funikulörad (Mi Teleférico «minun kabel'avto», koume jonod, kümne kilometrad, 11 stancijad, viž kabinad minutas) oma kundaližeks transportaks lidnas.

Rahvahidenkeskeine sodavägiden da civiline El' Al'to-lendimport[1] (LPB / SLLP) sijadase 13 kilometras suvipäivlaskmha lidnan keskuzpalaspäi lähižhe El' Al'to-ezilidnhasai, 4061 m ü.m.t. korktusel. Sišpäi tehtas reisid Suviamerikan maihe, AÜV:oihe da Bolivijan südäimes.

Lidnan ühthine nägu vl 2015
  1. Rahvahidenkeskeine El' Al'to-lendimport naabol.gob.bo-saital. (isp.)