Mine sisu juurde

Guaranin kel'

Vikipedii-späi
Sil sanal voib olda toižid znamoičendoid; miše nähta niid, tulgat tänna.
Guaranin kelen levigandusen kart (2015)

Guaranin kel' (ičeze nimituz: avañe'ẽ [ʔãʋãɲẽˈʔẽ] «ristituden kel'», mugažo guarani-nimituz kävutase, isp.: guaraní) om üks' Suviamerikan indejižiš kelišpäi, guarani-rahvahan i sen heimrahvahiden kel'. Mülüb tupi-kel'kundha, sen tupi-guarani-sarakho.

Kelen reguliruidorganizacii om Guarani-kelen akademii (Guarani Ñe’ẽ Rerekuapavẽ, isp.: Academia de la Lengua Guaraní), radab vn 2013 kezakuspäi Paragvain Asunsjon-pälidnas.

Leviganduz[vajehta | vajehtada tekst]

Antonio Ruis de Montoja-jezuit (Antonio Ruiz de Montoya) pästi kelen ezmäšt grammatikad i vajehnikad (isp.: Tesoro de la lengua guaraní «Guarani-kelen kal'huded») vl 1639. Läz kaik Paragvain ristitišt pagižeb guaranikš vai el'gendab sidä, mugoi kel'situacii om üks'jäine Suviamerikan valdkundoiš indejižen kelen täht.

Guaranin kel' om Paragvain i Bolivijan valdkundkel', Argentinan pohjoižen Korr'jentes- da Misiones-provincijoiden oficialine kel'; mugažo sil pagištas Brazilijan suves.

Pagižijoiden lugu om läz kut polenke millionad ristituid (mamankeleks i toižeks keleks, 2020). Paragvain eläjiden pol' pagižeb vaiše sil, toižiden eläjiden kahtenz' kel' om ispanijan kel' päpaloin. Ispanijan kel' jäb üks'jäižeks oficialižeks üläopendusen sferas.

Vikipedii guarani-kelel[1] om avaitud vl 2005, ezmäine toižetuz om tehtud sen ezitegeses vl 2003.

Ümbrikirjutand[vajehta | vajehtada tekst]

Kirjkel' om latinan kirjamišton pohjal.

Sugun kategorijad ei ole. Nazaline garmonii om keles. Sanoiden järgenduz om joudjaline, no VO-järgenduz om levitadud.

Velgsanad mail'man keliš guaranin kelespäi: piranj (< pira nya «raudad»), jaguar, tapir (živatad), keš'ju (pähkim), tapiok (jauh maniokaspäi).

Homaičendad[vajehta | vajehtada tekst]

  1. Guaranin Vikipedijan pälehtpol' (Ape).