Lindud

Vikipedii-späi
(Oigetud lehtpolelpäi Lind)
Lindud
Lindud
Linduiden erazvuiččend
Tedoklassifikacii
Valdkund: Živatad
Tip: Sel'gjäntkeižed (Chordata)
Klass: Lindud
Latinankel'ne nimi
Aves (Linnaeus, 1758)


Sistematik
Vikierikoiš


Kuvad
Vikiaitas

ITIS 174371
NCBI 8782

Lindud (latin.: Aves) oma lämuzverižiden munijoiden sel'grodaižiden živatoiden klass. Vn 2017 vilukus tetas 10 672 eläbad linduiden erikod mail'mas.

Zoologijan alajaguz — ornitologii — om pühätadud linduiden tedoidusele.

Leviganduz[vajehta | vajehtada tekst]

Linduiden augotižlibund om ühthine penidenke dinozavridenke (Deinonychosauria). Lindud oma dinozavriden üks'jäine klass, kudamb om kaičenus elegil tähäsai. Elädas kuivman kaikil kontinentil i äjil saril.

Ümbrikirjutand[vajehta | vajehtada tekst]

Nägujad tundused oma n'ok da höunhišt. Ezilopused kändihe suugikš. Höunhed oma tarbhaižed hibjan lämuden kaičendas, ned kävutasoiš lendusen täht. Kaik erikod mahttas tehta lendust päiči erasiš kadotanuziš necidä voimust. Sömänsulatusen i hengaidusen organad sättudas lendusele.

Linduiden klassha mülüdas kur'ged, joucned, kajaged, kanad, vilulindud da toižed. Ned oma socialižed živatad, mecatas i kaičesoiš lihansöjid vaste ühtes. Äjad erikoišpäi oma kezalinduikš, letas tal'veks lämihe maihe parvehil da joukuil. Vepsänma om mugažo läm' ma pehmdanke tal'venke erasiden Edahaižen Pohjoižen erikoiden täht. Om kalajdajid-ki linduid.

Linduihe sidodud vepsän muštatišed[vajehta | vajehtada tekst]

  • Aigaline linduine nenaižen sel'gitab, a möhäine linduine völ suugaižed oigendeleb.
  • Aigaližel linduižel n'ok om puhtaz.
  • Jogo lindule om ičeze peza kalliž.
  • Kaikuččel linduižel ičeze pezaine.
  • Kaikuččel lindul ičeze än'.
  • Kana eile lind, ak eile ristit.
  • Lind suugita ei lenda.
  • Mitte linduine, mugoi(ne) i pajoine.
  • Pahal lindul i pajod pahad oma.

Homaičendad[vajehta | vajehtada tekst]



Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe.