Mänt

Mänt
Mäntan tipine Mentha spicata-erik Osak-lidnas, Japonii
Tedoklassifikacii
Valdkund: Kazmused Palakund: Änikkazmused (Magnoliophyta) Klass: Kaksidülehtesižed (Dicotyledones) Kund: Lamiales Sugukund: Lamiaceae Heim: Mänt
Latinankel'ne nimi
Méntha L., 1753
Sistematik Vikierikoiš Kuvad Vikiaitas ITIS 32264 NCBI 21819

Mänt (latin.: Mentha) om äivoččiden (tobjimalaz) heinäsižiden hajukahiden kazmusiden heim. Mülütadas Lamiaceae-sugukundha. Heim kogoneb 24 erikospäi i niiden 15 gibridaspäi.

Leviganduz

Heimon erikod kazdas Evropas, Azijas, Afrikas, Avstralijas i Pohjoižamerikas. Navettäs nepsut i pol'pil'vest. Kazvatadas maižanduzkul'turaks.

Kazmuz eläb läbi arvoimižiden avaros spektras, voib kazda päiväižen kattematoman päipašton al. Mänt kazvab hüvin läz järvid, jogid, vezibasseinoid.

Ümbrikirjutand

Jurišt kazvab avaros i anastab uzid territorijoid. Seikhed oma nellikleiktusenke, püštoiktad 10..120 sm pitte, sarakoičesoiš. Lehtesed oma parakahad, pehmdad paksus, piiženke röunanke. Niiden muju oleleb muzavihand, hahkvihand, ruskedsinine, sinine, vauhpakuine.

Mänt kazvab teravas i vodes läbi. Voib ištutada röunatud tahoiže i mülüihe kontroliruimha kazmusen levigandust.

Änikoiden muju om vauktaspäi purpurižhesai. Plod om pähkmut, siš om üks'..nell' sement.

Kävutand

Kazvatadas lehtesid eriližmaguteseks i miše sada efirvoid, kaikuččen erikon voi om toine. Mentol om efirvoin päsubstancii, ottas parfümha i ližatas kodihimijha. Mäntan lehtesed mülüdas tuaregoiden čajhu. Ližatas limonadha, šokoladha, keitišhe. Mäntan painatoz kävutase lambazlihan blödoidenke. Mäntan žele om levitadud amerikaižes keitandas.

Spravitadas kibuid südäikohtus i rindhas. Om hajuterapijan palaks. Ottas mäntad londuseližeks insekticidaks bapshaižid, murahaižid da torokanoid vaste. Amuižed grekalaižed uskoiba, miše mäntan hosind käzihe tegeb niid vägevambikš. Oli honusiden ezmaižeks dezodorantaks Evropas, tacihe mäntad maižele lavale peitamha sen hajud. Kazmuz kucub allergijad erasil-se ristituil.

Valitud erikod

• Mentha aquatica L. — Vezimänt
• Mentha arvensis L. — Nitmänt
• Mentha australis R.Br. — Avstraline mänt
• Mentha canadensis L. — Kanadine mänt
• Mentha dahurica Fisch. ex Benth. — Daurine mänt
• Mentha japonica (Miq.) Makino — Japonine mänt
• Mentha longifolia (L.) Huds. — Pit'klehtesine mänt
• Mentha micrantha (Benth.) Des.-Shost. — Henänikoine mänt
• Mentha pulegium L. — Somänt
• Mentha spicata L. — Tähkasine mänt, heimon tipine erik
• Mentha suaveolens Ehrh. — Hajukaz mänt, vai Kehkerlehtesine mänt