Mänt

Vikipedii
Jump to navigation Jump to search
Mänt
Mänt
Mäntan tipine Mentha spicata-erik Osak-lidnas, Japonii
Tedoklassifikacii
Valdkund: Kazmused
Palakund: Änikkazmused (Magnoliophyta)
Klass: Kaksidülehtesižed (Dicotyledones)
Kund: Lamiales
Sugukund: Lamiaceae
Heim: Mänt
Latinankel'ne nimi
Méntha L., 1753

Wikispecies-logo.svg
Sistematik
Vikierikoiš

Commons-logo.svg
Kuvad
Vikiaitas

ITIS 32264
NCBI 21819

Mänt (latin.: Mentha) om äivoččiden (tobjimalaz) heinäsižiden hajukahiden kazmusiden heim. Mülütadas Lamiaceae-sugukundha. Heim kogoneb 24 erikospäi i niiden 15 gibridaspäi.

Leviganduz[redaktiruida | redaktiruida purde]

Heimon erikod kazdas Evropas, Azijas, Afrikas, Avstralijas i Pohjoižamerikas. Navettäs nepsut. Kazvatadas maižanduzkul'turaks.

Ümbrikirjutand[redaktiruida | redaktiruida purde]

Jurišt kazvab avaros i anastab uzid territorijoid. Seikhed oma nellikleiktusenke, püštoiktad 10..120 sm pitte, sarakoičesoiš. Lehtesed oma parakahad, pehmdad paksus, piiženke röunanke. Niiden muju oleleb muzavihand, hahkvihand, ruskedsinine, sinine, vauhpakuine.

Änikoiden muju om vauktaspäi purpurižhesai. Plod om pähkmut, siš om 1..4 sement.

Kävutand[redaktiruida | redaktiruida purde]

Kazvatadas lehtesid eriližmaguteseks i miše sada efirvoid, kaikuččen erikon voi om toine. Mentol om efirvoin päsubstancii, ottas parfümha i ližatas kodihimijha. Mäntan lehtesed mülüdas tuaregoiden čajhu. Ližatas limonadha, šokoladha, keitišhe.

Spravitadas kibuid südäikohtus i rindhas. Hajuterapijan pala. Ottas mäntad londuseližeks insekticidaks. Kucub allergijad erasil ristituil.

Valitud erikod[redaktiruida | redaktiruida purde]

  • Mentha aquaticaVezimänt
  • Mentha australis — Avstraline mänt
  • Mentha canadensis — Kanadine mänt
  • Mentha dahurica — Daurine mänt
  • Mentha longifoliaPit'klehtesine mänt
  • Mentha micrantha — Henänikoine mänt
  • Mentha spicata — Tähkasine mänt, heimon tipine erik

Homaičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]