Mine sisu juurde

Mänt

Vikipedii-späi
Mänt
Mänt
Mäntan tipine Mentha spicata-erik Osak-lidnas, Japonii
Tedoklassifikacii
Valdkund: Kazmused
Palakund: Änikkazmused (Magnoliophyta)
Klass: Kaksidülehtesižed (Dicotyledones)
Kund: Lamiales
Sugukund: Lamiaceae
Heim: Mänt
Latinankel'ne nimi
Méntha L., 1753


Sistematik
Vikierikoiš


Kuvad
Vikiaitas

ITIS 32264
NCBI 21819

Mänt (latin.: Mentha) om äivoččiden (tobjimalaz) heinäsižiden hajukahiden kazmusiden heim. Mülütadas Lamiaceae-sugukundha. Heim kogoneb 24 erikospäi i niiden 15 gibridaspäi.

Leviganduz[vajehta | vajehtada tekst]

Heimon erikod kazdas Evropas, Azijas, Afrikas, Avstralijas i Pohjoižamerikas. Navettäs nepsut. Kazvatadas maižanduzkul'turaks.

Ümbrikirjutand[vajehta | vajehtada tekst]

Jurišt kazvab avaros i anastab uzid territorijoid. Seikhed oma nellikleiktusenke, püštoiktad 10..120 sm pitte, sarakoičesoiš. Lehtesed oma parakahad, pehmdad paksus, piiženke röunanke. Niiden muju oleleb muzavihand, hahkvihand, ruskedsinine, sinine, vauhpakuine.

Änikoiden muju om vauktaspäi purpurižhesai. Plod om pähkmut, siš om 1..4 sement.

Kävutand[vajehta | vajehtada tekst]

Kazvatadas lehtesid eriližmaguteseks i miše sada efirvoid, kaikuččen erikon voi om toine. Mentol om efirvoin päsubstancii, ottas parfümha i ližatas kodihimijha. Mäntan lehtesed mülüdas tuaregoiden čajhu. Ližatas limonadha, šokoladha, keitišhe.

Spravitadas kibuid südäikohtus i rindhas. Hajuterapijan pala. Ottas mäntad londuseližeks insekticidaks. Kucub allergijad erasil ristituil.

Valitud erikod[vajehta | vajehtada tekst]

  • Mentha aquaticaVezimänt
  • Mentha australis — Avstraline mänt
  • Mentha canadensis — Kanadine mänt
  • Mentha dahurica — Daurine mänt
  • Mentha longifoliaPit'klehtesine mänt
  • Mentha micrantha — Henänikoine mänt
  • Mentha spicata — Tähkasine mänt, heimon tipine erik

Homaičendad[vajehta | vajehtada tekst]