Osak
Lidnanznam![]() |
Flag![]() |
Valdkund | Japonii |
Eläjiden lugu (2019-01-01) | 2,727,255 ristitud |
Pind | 225,21 km² |
![]() | |
Pämez' | Hirofumi Jošimura (吉村 洋文 Jošimura Hirofumi. viluku 2016—) |
Telefonkod | +91−22 |
Aigvö | UTC+9 |

Osak (japon.: 大阪市 Ōsaka-ši [oːsaka] «sur' kukkaz») om Japonijan lidn ühtennimižes prefekturas, Kansai-regionas, Honšü-saren suves. Se om valdkundan kahtenz' lidn eläjiden lugun mödhe (Jokohaman jäl'ghe) i kahtenden surtte lidnaglomeracijan keskuz (Tokion jäl'ghe, 17 mln eläjid, 14. sija mail'mas vl 2018).
Expo-ozutelend mäni Osakas vl 1970 i linneb vl 2025.
Istorii[redaktiruida | redaktiruida purde]
Vl 638 Temmu-imperator pani eländpunktan alust Nanivan tahondas (japon.: 波, 浪華, 浪花), se oli valdkundan pälidnaks 7.-8. voz'sadoil. Osak-nimituz mainitase 16. voz'sadaspäi. Voz'sadhasai 19 valdkundan pälidn sijazihe läz lidnad (Naranlidn, Kioto), i Osak šingotihe valdkundan torguindkeskuseks, meriverajaks, kaiken Japonijan bankoiden päkeskuseks. Sai oficiališt lidnan statusad vn 1889 1. päiväl sulakud.
Nügüd'aigan Osak om Japonijan ižandusen kaikiš suremb keskuz. 2000-nzil vozil lidnan vozne kogosüdäiprodukt oli läz 200 mlrd. US$.
Geografijan andmused[redaktiruida | redaktiruida purde]
Osak sijadase Honšü-saren keskuzpalan suves, Jodo- i Jamato-jogiden i niiden del'tan kanaloiden randoil tobjimalaz, Japonijan südäimeren karan randal, −2..37 m korktusil valdmeren tazopindanke rindataden. Sädab Sur' Osak-regionad ühtes Kobe-lidnanke.
Klimat om subtropine neps. Elokun lämuz om +28,8 C°, vilukun — +6 C°, voden keskmäine lämuz om +16,9 C°. Paneb sadegid 1279 mm vodes, vähemba kül'mkus-uhokus (44..69 mm kus).
Eläjad[redaktiruida | redaktiruida purde]
Vl 2010 eläjiden lugu oli 2 666 371 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 3 252 340 eläjad vl 1940, heiden sirdand ezilidnoihe zavodihe 1960-nzil vozil. Osak oli valdkundan kaikiš suremban lidnan vl 1930 Kanton manrehkaidusen jäl'ghe, konz 2,453,573 ristitud elihe Osakas i 2,070,913 — Tokios.
Läz 100 tuhad verazmalaižid elädas lidnas, sidä kesken korejalaižed (70 tuh.) i kitajalaižed (10 tuh.).
Edeline lidnan pämez' oli Tooru Hašimoto (橋下 徹 Hašimoto Tōru, 2011−2015).
Transport[redaktiruida | redaktiruida purde]
Ezilidnelektrojonused, avtobusad, taksid i metropoliten (vspäi 1933, 123 stancijad 8 jonol + kebnan metron 1 jono, 130 km raudted vl 2006) oma kundaližeks transportaks lidnan südäimes.
Rahvahidenkeskeižed Osak- (Itami, ITM, 10 km pohjoižhe lidnaspäi, 14,5 mln passažiroid vl 2015) i Kansai- (Kankū, KIX, ratud sarel 30 km suvipäivlaskmha lidnaspäi, 28 mln passažiroid vl 2017) lendimportad i «Sinkansen»-kiruhjonusiden stancii ühtenzoittas lidnad mail'manke.
Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]
- Lidnan tobmuden oficialine sait (city.osaka.lg.jp). (jap.) (angl.) (kit.) (kor.) (+ äikel'ne känduz)
![]() |
Osak Vikiaitas |