Osak

Vikipedii
Osak
大阪市 (Ōsaka-ši)
 Lidnanznam
 Flag
Valdkund Japonii
Eläjiden lugu (2019-01-01) 2,727,255 ristitud
Pind 225,21 km²
Osak 大阪市 (Ōsaka-ši)
Pämez' Hirofumi Jošimura
(吉村 洋文 Jošimura Hirofumi.
viluku 2016—)
Telefonkod +91−22
Aigvö UTC+9


Osakan 24 administrativišt ümbrikod («ku:d», 2009. voz')

Osak (japon.: 大阪市 Ōsaka-ši [oːsaka] «sur' kukkaz») om Japonijan lidn ühtennimižes prefekturas, Kansai-regionas, Honšü-saren suves. Se om valdkundan kahtenz' lidn eläjiden lugun mödhe (Jokohaman jäl'ghe) i kahtenden surtte lidnaglomeracijan keskuz (Tokion jäl'ghe, 17 mln eläjid, 14. sija mail'mas vl 2018).

Expo-ozutelend mäni Osakas vl 1970 i linneb vl 2025.

Istorii[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vl 638 Temmu-imperator pani eländpunktan alust Nanivan tahondas (japon.: 波, 浪華, 浪花), se oli valdkundan pälidnaks 7.-8. voz'sadoil. Osak-nimituz mainitase 16. voz'sadaspäi. Voz'sadhasai 19 valdkundan pälidn sijazihe läz lidnad (Naranlidn, Kioto), i Osak šingotihe valdkundan torguindkeskuseks, meriverajaks, kaiken Japonijan bankoiden päkeskuseks. Sai oficiališt lidnan statusad vn 1889 1. päiväl sulakud.

Nügüd'aigan Osak om Japonijan ižandusen kaikiš suremb keskuz. 2000-nzil vozil lidnan vozne kogosüdäiprodukt oli läz 200 mlrd. US$.

Geografijan andmused[redaktiruida | redaktiruida purde]

Osak sijadase Honšü-saren keskuzpalan suves, Jodo- i Jamato-jogiden i niiden del'tan kanaloiden randoil tobjimalaz, Japonijan südäimeren karan randal, −2..37 m korktusil valdmeren tazopindanke rindataden. Sädab Sur' Osak-regionad ühtes Kobe-lidnanke.

Klimat om subtropine neps. Elokun lämuz om +28,8 C°, vilukun — +6 C°, voden keskmäine lämuz om +16,9 C°. Paneb sadegid 1279 mm vodes, vähemba kül'mkus-uhokus (44..69 mm kus).

Eläjad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vl 2010 eläjiden lugu oli 2 666 371 ristitud. Kaikiš suremb ristitišt oli 3 252 340 eläjad vl 1940, heiden sirdand ezilidnoihe zavodihe 1960-nzil vozil. Osak oli valdkundan kaikiš suremban lidnan vl 1930 Kanton manrehkaidusen jäl'ghe, konz 2,453,573 ristitud elihe Osakas i 2,070,913 — Tokios.

Läz 100 tuhad verazmalaižid elädas lidnas, sidä kesken korejalaižed (70 tuh.) i kitajalaižed (10 tuh.).

Edeline lidnan pämez' oli Tooru Hašimoto (橋下 徹 Hašimoto Tōru, 2011−2015).

Transport[redaktiruida | redaktiruida purde]

Ezilidnelektrojonused, avtobusad, taksid i metropoliten (vspäi 1933, 123 stancijad 8 jonol + kebnan metron 1 jono, 130 km raudted vl 2006) oma kundaližeks transportaks lidnan südäimes.

Rahvahidenkeskeižed Osak- (Itami, ITM, 10 km pohjoižhe lidnaspäi, 14,5 mln passažiroid vl 2015) i Kansai- (Kankū, KIX, ratud sarel 30 km suvipäivlaskmha lidnaspäi, 28 mln passažiroid vl 2017) lendimportad i «Sinkansen»-kiruhjonusiden stancii ühtenzoittas lidnad mail'manke.

Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]