Osak

Osak
大阪市 *(Ōsaka-ši)*
Lidnanznam;	Flag;
Valdkund	Japonii
Eläjiden lugu (2021)	2,753,862 ristitud
Pind	225,21 km²
Pämez'	Hidejuki Jokojama; (横山英幸 Yokoyama Hideyuki,; sulaku 2023—)
Telefonkod	+91−22
Aigvö	UTC+9

Osak (japon.: 大阪市 Ōsaka-ši [oːsaka] «sur' kukkaz») om Japonijan lidn ühtennimižes prefekturas, Kansai-regionas, Honšü-saren suves. Se om valdkundan koumanz' lidn eläjiden lugun mödhe (Tokion i Jokohaman jäl'ghe) i kahtenden surtte lidnaglomeracijan keskuz (Tokion aglomeracijan jäl'ghe, 19,3 mln eläjid 13228 km² pindal, 15. sija mail'mas vl 2019).

Expo-ozutelend mäni Osakas vl 1970 i linneb vl 2025.

Istorii

Vl 638 Temmu-imperator pani eländpunktan alust Nanivan tahondas (japon.: 波, 浪華, 浪花), se oli valdkundan pälidnaks 7.-8. voz'sadoil. Osak-nimituz mainitase 16. voz'sadaspäi. Voz'sadhasai 19 valdkundan pälidn sijazihe läz lidnad (Naranlidn, Kioto), i Osak šingotihe valdkundan torguindkeskuseks, meriverajaks, kaiken Japonijan bankoiden päkeskuseks. Sai oficiališt lidnan statusad vn 1889 1. päiväl sulakud.

Nügüd'aigan Osak om Japonijan ižandusen kaikiš suremb keskuz. 2000-nzil vozil lidnan vozne kogosüdäiprodukt oli läz 200 mlrd. US$ ekvivalentas. Mail'man tetabiden Panasonic-, Sharp- i Sanyo-kompanijoiden päfaterad oma saudud Osakan lähembaižiš ezilidnoiš.

Geografijan andmused

Osak sijadase Honšü-saren keskuzpalan suves, Jodo- i Jamato-jogiden i niiden del'tan kanaloiden randoil tobjimalaz, Japonijan südäimeren karan randal, −2..37 m korktusil valdmeren tazopindanke rindataden. Sädab Sur' Osak-regionad ühtes Kobe-lidnanke.

Klimat om subtropine neps, pil'vekaz vodes läbi. Voden keskmäine lämuz om +17,1 C°, kezakun-sügüz'kun +23,6..+29,0 C°, tal'vkun-uhokun +6,2..+8,7 C°. Ekstremumad oma −7,5 C° (viluku) i +39,1 C° (eloku). Kezaaigan minimum om +8,9 C° (kezaku), tal'vaigan maksimum om +24,5 C° (tal'vku). Ei olele haloid semendkus-redukus (redukun minimum om +3,0 C°). Paneb sadegid 1338 mm vodes, enamba kezakus-heinkus (174..185 mm kus) i sügüz'kus (163 mm), vähemba kül'mkus-uhokus (47..72 mm kus). Paneb lunt harvoin lujas (üks' santimetr tal'ves keskmäras). Keskmäine relätivine nepsuz vajehtase 58..70 % röunoiš voden aigan. Ul'traruskedsinižen sädegoičendan indeks om korged sulakus-sügüz'kus (8..11 punktad), no pil'vesižuz poleneb sen valatoitust.

Tobmuz

Lidn jagase 24 administrativižeks rajonaks (ku:ks).

Edeližed lidnan pämehed oma Ičiro Matsui (松井一郎 Matsui Ichirō, sulaku 2019 — sulaku 2023), Hirofumi Jošimura (吉村洋文 Yoshimura Hirofumi, tal'vku 2015 — keväz'ku 2019), Tooru Hašimoto (橋下徹 Hashimoto Tōru, 2011−2015).

Eläjad

Vl 2010 lidnan eläjiden lugu oli 2 666 371 ristitud. Kaik 2 727 255 eläjad oli lidnas vn 2019 augotišes. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 3 252 340 eläjad vl 1940, heiden sirdand ezilidnoihe zavodihe 1960-nzil vozil. Osak oli valdkundan kaikiš suremban lidnan vl 1930 Kanton manrehkaidusen jäl'ghe, konz 2,453,573 ristitud elihe Osakas i 2,070,913 — Tokios.

Läz 100 tuhad verazmalaižid elädas lidnas, sidä kesken korejalaižed (70 tuh.) i kitajalaižed (10 tuh.).

Transport

Ezilidnelektrojonused, avtobusad, taksid i metropoliten (vspäi 1933, 123 stancijad kahesal jonol + kebnan metron üks' jono, 130 km raudted vl 2006) oma kundaližeks transportaks lidnan südäimes.

Rahvahidenkeskeižed Osak-lendimport (Itami, ITM / RJOO, kümnes kilometras pohjoižhe lidnaspäi, 14,5 mln passažiroid vl 2015) i Kansai-lendimport (Kankū, KIX / RJBB, ratud sarel 30 km suvipäivlaskmha lidnaspäi, 28 mln passažiroid vl 2017), «Sinkansen»-kiruhjonusiden stancii ühtenzoittas lidnad mail'manke.

Galerei

Lidnan tobmuden sauvuz (2011)
Buddizman Sitennodzi-pühäpert' («nellän taivhaližen valdoičijan pühäpert'»), vn 2014 nägu
Osakan arvbumagoiden birž vl 2006
Nacionaline Bunraku-teatr (2014)
Šin-Osaka-päraudtestancii («Uz' Osak») vl 2020

Irdkosketused

Lidnan tobmuden oficialine sait (city.osaka.lg.jp). (jap.) (angl.) (kit.) (kor.) (+ äikel'ne känduz)

Osak Vikiaitas