Kobe (lidn)

Kobe
神戸市
*(Kobe-si)*
Lidnanznam;	Flag;
Valdkund	Japonii
Eläjiden lugu (2021)	1,522,188 ristitud
Pind	557,02 km²
Pämez'	Kidzo Hisamoto; (kül'mku 2013—,; 久元喜造; Hisamoto Kizō)
Telefonkod	+81-(0)78
Aigvö	UTC+9

Kobe, oficialižikš Kobe-lidn (japon.: 神戸市, vepsän kirjamil: Kōbe-si) om Japonijan seičemenz' surtte lidn, Hiogo-prefekturan administrativine keskuz. Sijadase Kansai (Kinki)-regionas, järed meriport (150 mln tonnoid vodes, valdkundan koumandez). Mülüb Osakan lidnaglomeracijha.

Istorii[vajehta | vajehtada tekst]

Ristitud eliba lidnan sijas edel meiden erad völ, kiviaigaspäi. Lidnan tahond šingotihe amussai. Taira-rodun lidnuz, Ikut-pühäsija (Ikuta) i kalanpudandan Hiogo-meriport oliba ende. Meriport oli avaitud torguindale Päivlaskmman maidenke vl 1853. Nügüdläižen lidnan aluz om pandud vl 1889, sen nimituz libub Ikut-pühäsijan radnikoičijoiden arhaižes kanbe-nimespäi (神戸). Lidnan nimen vanh kirjutamine om カウベ.

Vn 1945 17. päiväl keväz'kud Kobe eli läbi aviabombardiruindas, lidnan sauvusiden videndez oli muretud. Vl 1956 mülütihe Kobed lidnoihe valdkundaliženke znamoičendanke. Vn 1995 17. päiväl vilukud luja manrehkaiduz (7,3 ballad Rihteran pordhišton mödhe) mureni lidnad, enamba mi viž tuhad eläjid pölištuiba, sid' udessaudihe läz alusišpäi.

Neniden suriden kompanijoiden päfaterad sijadasoiš lidnas: Kawasaki Heavy Industries i sen Kawasaki Shipbuilding Corporation-alajaguz (laivansauvomine), Sumitomo Rubber Industries (šinad), Kobe Steel (raudan metallurgii), ASICS (kengäd), Daiei (laukoiden verk), TOA Corporation (elektropagižimed), Sysmex Corporation (medicinižed ladimed), Ueshima Coffee Company (kofe, čai), Sun Television (TV- i radiooigendused), Konigs-Krone (konditerižed tegesed i restoranoiden verk) i Morozoff Ltd. (konditerižed tegesed). Mitsubishi Heavy Industries-kompanijan laivansauvomižen tegim i energetižen mašiništon tegim ratas lidnas.

Geografijan andmused[vajehta | vajehtada tekst]

Kobe-lidn seižub Tünen valdmeren Japonijan südäimeren pohjoižpäivnouzmaižel randal, sijadase Honšü-saren suvipäivlaskmas. Lähembaižed lidnad oma Akasi ani päivlaskmha, Nisinomii ani päivnouzmha, sid' Osak päivnouzmha.

Pind om 557,02 km² (2021). Reljef om tazo korktoiden Rokko-mägiden pohjanno (japon.: 六甲山 Rokkō-san), niiden kaikiš korktemb čokkoim om 931 m ü.m.t. korktusel.

Klimat om valdmeren subtropine neps. Voden keskmäine lämuz om +17 C°, heinkun-elokun +27..+29 C°, vilukun-uhokun — +6..+7 C°. Ekstremumad oma −7,2 C° i +38,8 C°. Paneb sadegid 1278 mm vodes, enamba kezakus-heinkus (177..188 mm kus) i sügüz'kus (157 mm), vähemba vilukus (38 mm). Voib paneškata lunt tal'vel. Voden keskmäine relätivine nepsuz om 65 %.

Kobe-lidn jagase ühesaks administrativižeks rajonaks (japon.: 区 ku). Tüo-rajon om administrativižeks keskuseks.

Transport[vajehta | vajehtada tekst]

Avtobusad, ezilidnelektrojonused, funikulörad (kaks' jonod), il'mliftad (koume jonod) da metro oma kundaližeks transportaks lidnan südäimes. Vspäi 1977 metro radab lidnas (vspäi 2001 om kaks' jonod, 28 stancijad, 30 km ted). «Sanjo Sinkansen»-kiruhraudten Sin Kobe-stancii sijadase Tüo-rajonas. Järgeližen raudten päine stancii om Sannomii (JR-, Hankyu- i Hanshin-jonoil).

Rahvahidenkeskeine civiline «Kobe»-lendimport^[1] (UKB / RJBE, 3,1 mln passažiroid finansižel vodel 2017) om saudud vll 1999−2006, sijadase ratud sarel ani suvhe lidnan päpalaspäi. Sišpäi tehtas reisid Japonijadme, mugažo čarterreisid Azijan lähembaižihe maihe (Kitai).

Järed Kobe-port om jüguiden täht, sidä kesken rahvahidenkeskeine konteinerterminal om suremb mi lähižes Osakas.