Mine sisu juurde

Mark Tven

Vikipedii-späi
Mark Tven
angl.: Mark Twain
Mark Tven vn 1871 fotokuval,foton avtor om Mettju Bredi
Mark Tven vn 1871 fotokuval,
foton avtor om Mettju Bredi
nimi sündundan jäl'ghe:

angl.: Samuel Langhorne Clemens

radmižen toižend:

lehtezmez', romaanikirjanik, autobiograaf, opendai, humorist, lastekirjanik, reisikirjanik, aphorist, ulmekirjanik, kirjutai, proosakirjanik, publitsist

sündundan dat:

30. kül’mku 1835

sündundan sijaduz:

Florida[d], Monroe maakond[d], Missouri osariik[d], Amerikan Ühtenzoittud Valdkundad[1]

valdkund:

 Amerikan Ühtenzoittud Valdkundad[2]

kolendan dat:

Lua tõrge kohal Moodul:Sources 227. real: bad argument #1 to 'format' (string expected, got nil).

kolendan sijaduz:

Redding[d]

tat:

John Marshall Clemens[d]

mam:

Jane Lampton Clemens[d][3]

avtograf:

 Mark Tven VikiAitas
Om sädusid VikiPurtkiš VikiPurde

Mark Tven (angl.: Mark Twain), todesine nimi Semüel Lenghorn Klemens (angl.: Samuel Langhorne Clemens; sünd. 30. kül'mku 1835, Florid-žilo, Missuri-štat, AÜV — kol. 21. sulaku 1910, Redding-lidn, Konnektikut-štat, AÜV) oli amerikalaine kirjutai, lehtezmez' da ristitkundan šingotai, ozaitelemižromaniden sädai lapsiden täht. Kirjuti anglijan kelel.

Oli sündnu kanzha britaniženke augotižlibundanke, Džon Maršall Klemens (1798−1847) oli hänen tat, Džein Lempton (1803−1890) oli mam. Semüel oli kudenz' laps' seičemespäi. Olivija Lengdon Klemens oli Tvenan ak vn 1870 uhokuspäi. Naimiželos sündutihe Lengdon-poig (koli vagahaižel) i koume tütärt: Sjuzi (1872−1896), Klara (1874−1962) i Džein (1880−1909).

Tatan kolendan jäl'ghe Oraijon-veik pästaškanzi lugendlehtest, i laps'aigan Semüel radoi tipografijas keradajaks, sädi kirjutusid-ki. Sur' jogi kucui prihad, i tulijan aigan kirjutai läksi rata purulaivan locmanaks, ujui Mississipi-jogedme vhesai 1861. Rahvahanikoiden soda lopi personaližiden laivoiden likundad, i Semüel vellenke sirdiba Nevad-štatha samha hobedad. Kaivajan professii oli jüged hänele, sid' vspäi 1864 radoi San Franciskon lugenlehtesen korespondentan i ühten aigan ühtištui kirjutusid, ümbriradoi literaturižiks sädusiks jumoran, fantastikan i publicistikan žanroiš.

Leviti kirjoid ezipakitoitusen mödhe Mark Tven-psevdonimanke, matkazi mail'madme äjan. Naindan jäl'ghe sirdi Baffalo-lidnha (Nju Jork-štat), sid' Hartfordha (Konnektikut, muzei om kaičenus), kus kirjutaškanzi satirad AÜV:oiden kundan polhe.

Mark Tven sädi tetabid kirjoid, erased oma:

  • «Pöl'küižed mehed valdkundröunan taga» (1869, matkadajan kirjutused, angl. The Innocents Abroad, or The New Pilgrims' Progress)
  • «Tom Soieran ozaitelemižed» (1876, angl. The Adventures of Tom Sawyer)
  • «Princ i niššat» (1881, The Prince and the Pauper)
  • «Elo Mississipil» (1883, avtobiografine, Life on the Mississippi)
  • «Gekl'berri Finnan ozaitelemižed» (1884, The Adventures of Huckleberry Finn)
  • «Jankid Konnektikutaspäi Artur-kunigahan tanhal» (1889, A Connecticut Yankee in King Arthur’s Court)
  1. Carnegie Hall linked open data — 2017.
  2. http://web.archive.org/web/20170324042709/http://jeugdliteratuur.org/auteurs/mark-twain
  3. Pas L. v. Genealogics — 2003.