Nanotehnologii

Vikipedii-späi
Nanolikutimen te biostajan südäimes (2017), video om 34 sekundad hätkte

Nanotehnologii om fundamentaližen i sättutoitud tedon da tehnikan jaguz produktoiš (kalud, materialad) anttud atomstrukturanke, mülütab niiden tehmižen teoretišt alust, tedoidusen, analizan i sintezan metodoid, kävutandan mahtusid. Tehmine mäneb erižiden atomoiden i molekuloiden manipuliruindal.

Nimitadas palaižid 1..100 nanometrad surtte nanopalaižikš tobjimalaz. Tehnologijan kaikiš avaromb nügüdläine kävutand tegese nanoelektronikan sarakos.

Istorii[vajehta | vajehtada tekst]

Vasttihe ezmäižid ezimeletusid atoman surtte objektoiden tedoidusen voimuses Isaak Njuton-tedomehen vn 1704 «Optik»-kirjas (angl.: Opticks). Siš kirjas Njuton vauvhatab, miše tuleban aigan mikroskopad lindäs tedoita «korpuskuloiden peitusid»[1].

Japonine Norio Taniguti-fizikantedomez' (japon.: 谷口 紀男, 1912−1999) kävuti «nanotehnologii»-terminad (angl.: nano-technology) ezmäižen kerdan ičeze vn 1974 tedotös pol'veimiden sädandas, nimiti tärtuseks tegesiden tehmišt severt-se nanometrid surtte. Amerikaine Erik Dreksler-tedomez' i inžener populärizui nanotehnologijoid, sädi molekulärižiden nanorobotoiden teorijad, kävuti terminad 1980-nziden voziden kirjoiš: «Sädandan mašinad: Nanotehnologijoiden tuleb era» (angl.: Engines of Creation: The Coming Era of Nanotechnology) i «Nanosistemad: molekulärine mašiništ, tehmine, lugend» (Nanosystems: Molecular Machinery, Manufacturing, and Computation). Mez' sädi matematižiden lugendoiden mahtusid, niiden abul voib analiziruida ladimen nanometrad surtte radod.

Znamoičend[vajehta | vajehtada tekst]

Peniden objektoiden tedoidused löuziba, miše substancijal voib olda ani toižid ičendoid, ku otta sen pen't palad. Se voib avaita uzid ližakahid kävutandoid.

Jagadas nanoobjektoid koumeks päklassaks:

  • koumemäraižed palaižed, tehtas niid, oz., veimiden poukahtusel, plazmsintezal, henoiden kerthiden endištandal;
  • kaks'märaižed palaižed — kerthed, sadas niid, oz., molekulärižen i ionižen šoidun ližadusel;
  • üks'märaižed objektad — viskerad, sadas niid, oz., molekulärižen šoidun ližadusel, substancijoiden ližadusel cilindrižihe mikroreiguihe.

Niiden ližaks sätas nanokompozitižid materialoid.

Homaičendad[vajehta | vajehtada tekst]

  1. James E. McClellan III, Harold Dorn. Science and Technology in World History (Tedo i tehnologii mail'man istorijas). Kahtenz' pästand. Johns Hopkins university press, 2006. Lp. 263. (angl.)


Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe.