Mine sisu juurde

Nug

Vikipedii-späi
Nugan toižendad: pehmed i kova

Nug (franc.: nougat) om maged produkt medespäi, saharaspäi, pähkmišpäi (päiči arahisas) da munavauktušespäi.

Produkt libub Evropan suven maišpäi, tegeškanzihe 15. voz'sadal, pojav söm om Iranas. Nug oleleb pehmed i kova mülündha kacten. Todas nenid ližadusid samha erazvuittušt magud da hajud: cukatad, korič, vanil', kuivatud fruktad, šokolad.

Tehmine sijadase Suvievropan valdkundoiš (Ispanii, Italii, Francii) i Bel'gijas enamba kaiked. Nug om kan'fetoiden palaks. Kävutadud AÜV:oiš («Mars») i Šveicarijas («Nuts») šokoladbatonuziden komponent nimitase nugaks mugažo, no se erineb veroližes receptaspäi znamasižešti, mülütab kukuruzsiropad, želatinad i arahisad paksus.

Nugan toižendad: vauged, koričma, turron (ispanine mindalinke), turkan, montelimar (Provans-regionaspäi), «Vauktad Raštvad» (avstraline, kuivatud fruktoidenke i risšuruzidenke).



Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe.