Nukus
Lidnanznam![]() | |
Valdkund | Uzbekistan |
Eläjiden lugu (2023) | 335,491 ristitud |
Pind | 222 km² |
Pämez' | Abatbai Danijarov (heinku 2023—, Abatbay Daniyarov) |
Telefonkod | +998−61 |
Aigvö | UTC+5 |

Nukus (mugažo uzbekan kelel, karak.: Нөкис / Nókis) om lidn Uzbekistanan lodehes. Se om valdkundan kudenz' lidn eläjiden lugun mödhe, Karakalpakan Tazovaldkundan administrativine keskuz.
Lidn om ümbärtud Nukusan rajonal, ei mülü sihe i ei ole sen keskuseks. Om lidnaks tazovaldkundan alištusenke.
Istorii
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Ende Šurč-lidnuz oli olmas lidnan territorijal (4. voz'sada EME — 4. voz'sada meiden erad). Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud 1860-nzil vozil kuti Nukus-aul, nimitihe karakalpaklaižiden sijaližen heimon mödhe. Amuine mongoline lidnuz oli udessaudud, i vspäi 1874 Venäman imperijan garnizon pol'tošt tuhad mehenke sijazihe siš. Om lidnan statusanke vspäi 1932. Saudihe tazovaldkundan uzid administrativižid pertid vodele 1939, sen pälidnan radnikad sirtihe Nukusha Turtkul'-lidnaspäi.
Nukus šingotase sauvondmaterialiden edheotandoil (pertinsauvondan tegim, mramoran, betonan i savičun pästand), erazvuiččel sömtegimištol, kebnan tegimišton kompanijoil (hoban, trikokanghiden i omblendan fabrikad), metallurgijal.
Geografijan andmused
[vajehta | vajehtada lähtetekst]
Lidn sijadase Turkmenistanan röunanno, Amudarjan oiktal randal, 76 m keskmäižel korktusel valdmeren pindan päl. Matkad Taškenthasai om 800 km suvipäivnouzmha orhal, 1255 km avtotedme vai 1356 km raudtedme.
Klimat om terav kontinentaline kuiv, keza om räk. Voden keskmäine lämuz om +13,1 C°, kezakun-elokun +27,1..+29,4 C°, tal'vkun-uhokun −1,4..−3,7 C°. Ekstremumad oma −34,2 C° (viluku) i +44,8 C° (heinku). Kezaaigan minimum om +6 C° (kezaku), tal'vaigan maksimum om +25,1 C° (uhoku). Ei voi panda halad semendkus-elokus. Paneb sadegid 104 mm vodes, enamba keväz'kus-sulakus (16..17 mm kus), vähemba kezakus-sügüz'kus (2..3 mm kus).
Tobmuz
[vajehta | vajehtada lähtetekst]
Lidnan tobmuden pämez' om hokim (uzb.: Nukus shahar hokimi). Rahvahandeputatoiden Kangaš vahvištab händast radnikusele.
Edeližed lidnan pämehed oma Utemurat Panaev (kül'mku 2020 — heinku 2023), Parahat Turešev (kül'mku 2017 — kül'mku 2020), Žalgas Opaev (viluku 2015 — kül'mku 2017).
Eläjad
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Vl 1974 lidnan ristitišt oli 88 tuhad eläjid, vl 1991 — 180 tuhad eläjid. Vl 2010 lidnan eläjiden lugu oli 271 400 ristitud. Kaik 312 100 eläjad[1] oli lidnas vn 2018 augotišes. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd'.
Transport
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Avtobusad, maršruttaksid i taksid oma kundaližeks transportaks lidnas. Koume avtobusstancijad oma: Pohjoine, Suvine, «Gone kala». Vll 1991−2007 trolleibussistem radoi. Rahvahidenkeskeižed jonused (Venäma, Tadžikistan) läbitadas Nukus-päraudtestancijad lidnan suvipäivnouzmas, om Uzbekistanan-ki maršrutoid.
Rahvahidenkeskeine civiline Nukus-lendimport (NCU / UTNN) sijadase lidnan lodehes. Tehtas reisid Taškentha, Moskvha i Almatihe, om sezonreisid Aktauhu (Kazahstan).
Homaičendad
[vajehta | vajehtada lähtetekst]- ↑ Число постоянных жителей в Республике Каракалпакстан на 1 января 2018 года (Kaikenaigaižiden eläjiden lugu Karakalpakan Tazovaldkundas vn 2018 1. päiväl vilukud). — Data.gov.uz. (ven.)
Irdkosketused
[vajehta | vajehtada lähtetekst]![]() |
Nukus Vikiaitas |