Ostin Džein
| Ostin Džein | |
| angl.: Jane Austen | |
_hires.jpg) Džein Ostinan portret (läz 1810. vot, pirdim i vezimujud) | |
| nimi sündundan jäl'ghe: |
angl.: Jane Austen |
|---|---|
| radmižen toižend: | |
| sündundan dat: |
16. tal’vku 1775 |
| sündundan sijaduz: |
Steventon[d], Basingstoke and Deane[d], Hampshire[d], Sur' Britanii[1][2][3][4] |
| valdkund: |
|
| kolendan dat: | |
| kolendan sijaduz: | |
| tat: | |
| mam: | |
| avtograf: |
|
 Ostin Džein VikiAitas | |
Om sädusid VikiPurtkiš  | |
.svg){kind=small}
.svg){kind=small}
Džein Ostin (angl.: Jane Austen [dʒeɪn ˈɒstɪn]; sünd. 16. tal'vku 1775, Stiventon (Hempšir), Anglii, Sur' Britanii — kol. 18. heinku 1817, Uinčester (Hempšir), Anglii, Sur' Britanii) oli tutab anglijalaine kirjutai, realizman endustai britanižes literaturas. Hän kirjuti armastuz- da moraližed romanad.
Biografii
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Tuleban aigan kirjutainaine oli sündnu Džordž Ostin-papin kanzha äjiden lapsiden keskes, seičemendeks lapseks kahesaspäi. Sai literaturišt opendust tataspäi päpaloin. Eli gollüdes kaiken elon. Ezimeletaden, Ostin kirjuti i sai läz koumed tuhad kirjeižid äiluguižiš heimolaižišpäi, hot' tuliba meiden aigahasai vaiše 161 kirješt. Naine ei olend lähtnu mužikale, no eli mel'hetartuižen aigan, i kirjeižiden südäin tuli literatursädusihe znamasižes märas.
Sädused alištuiba vajehtusile pästandkodin tahton mödhe. Avar publik löuzi da arvosti Ostinan romanid hänen surman jäl'ghe.
Sädused
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Ostinan kirjad ühtnedas süžetan koveritomut süvänke psihologiženke ličendanke pähengihe, todesine «anglijalaine» jumor om paks.
- Noruden sädused (Juvenilii)
- «Koume sizart» (angl.: The Three Sisters)
- «Armastuz i sebruz» (Love and Freindship), «friendship»-sanan sijas originalas
- «Anglijan istorii» (The History of England)
- «Čomakulu Kassandra» (The Beautiful Cassandra)
- Romanad
- «Mujand i her'khengeližuz» vai «Hama i mujandad» (1811, Sense and Sensibility)
- «Ülenpäižuz i edelpäivastustuz» (1813, Pride and Prejudice)
- «Mensfild-puišt» (1814, Mansfield Park)
- «Emma» (1815, Emma)
- «Melen argumentad» (1817, Persuasion), om publikoitud ezmäižen kerdan surman jäl'ghe
- «Nortengeran abbatuz» (1818, Northanger Abbey), om publikoitud surman jäl'ghe
Homaičendad
[vajehta | vajehtada lähtetekst]- 1 2 Аустен, Джен // Энциклопедический словарь / под ред. И. Е. Андреевский — СПб.: Брокгауз — Ефрон, 1890. — Т. II. — С. 471.
- 1 2 Остин Джейн // Большая советская энциклопедия: [в 30 т.] — 3-е изд. — М.: Советская энциклопедия, 1969.
- 1 2 Бельский А. А. Остин // Краткая литературная энциклопедия — М.: Советская энциклопедия, 1962. — Т. 5.
- 1 2 Oxford Dictionary of National Biography / C. Matthew — Oxford: OUP, 2004.
- ↑ Deutsche Nationalbibliothek Record #118505173 // Gemeinsame Normdatei — 2012—2016.
- ↑ SNAC — 2010.
- ↑ Bibliothèque nationale de France Jane Austen (1775-1817) — 2011.
- ↑ BeWeB
- ↑ A Historical Dictionary of British Women — 2 — Routledge, 2003. — P. 24. — ISBN 978-1-85743-228-2
- 1 2 Kindred Britain
 |
Ostin Džein Vikiaitas |