Pöud (maižanduz)

Vikipedii-späi
Sil sanal voib olda toižid znamoičendoid; miše nähta niid, tulgat tänna.
Vinsent van Gog. Nižun pöudod läz Auversad pil'vekahan taivhan al, heinku 1890

Pöud om laged (mecatoi), tazo da avar paksus uma maižandusen täht, nituiden, saduiden da omaluižiden kartte.

Pöudho sidodud vepsän tärtused[vajehta | vajehtada tekst]

  • Kertta — küntta mad tošti.
  • Kündatez — künttud pöud.
  • Leta ma — küntta pöud tal'veks.
  • Loukuz — čogaine uma pöudos.
  • Pikesk — viga pöudol ägestamižen jäl'ghe.
  • Pöudait — ait pöudol villäd kaičemha.
  • Pöudemäg — mifine rahkoi, pöudon emägeine (хозяечка).
  • Pöudon röun: oz., kagranröun — kagrasižen pöudon röun.
  • Sikloičii — panii vehoid (sikloimid) ristit pöudol.
  • Sikloim — veh pöudol vai semetud kerdha sarg pöudol.
  • Zapol'k — edahaine pöud.

Kävutand[vajehta | vajehtada tekst]

Kezapöud Bel'gijas

Pöudod kävutadas maižanduses:

Semetomad künttud mad jädas erašti kezandaks. Kaks'pöudoližuz da koumepöudoližuz oma olmas.

Pöudoiden kaičend[vajehta | vajehtada tekst]

Puištutesiden jonod kävutadas kaičemha pöudoid mahusen erozijad vaste da niiden vezireguliruindan paremboičemha.

Pöudon toižendad[vajehta | vajehtada tekst]

  • Heinänsemnidenpöud.
  • Letud ma — kündatez tal'veks.
  • Luhtpöud — sidä kävutadas erasiden vezinavedijoiden kul'turoiden kazvatamha.
  • Säng'pöud.

Tahon mapalad vinmarjoid da humalid kazvatamha oma mugažo pöudoiden toižendad.

Pöudho sidodud vepsän muštatišed da ozoitesed[vajehta | vajehtada tekst]

Muštatišed[vajehta | vajehtada tekst]

  • Aidatomha pöudho kaikutne živat tuleb.
  • Savišt pöudod ei sa küntta.
  • Sömäta joksed läbi pöudos, a alasti ei sa.

Ozoitez[vajehta | vajehtada tekst]

Must katläine pöudon peras kehub (muražmät).

Kacu mugažo[vajehta | vajehtada tekst]

Homaičendad[vajehta | vajehtada tekst]