Pereir (lidn)

Pereir
Pereira

Lidnanznam	Flag
Valdkund	Kolumbii
Eläjiden lugu (2020)	477,027 ristitud
Pind	702 km²
Pämez'	Maurisio Salazar Pelaes (viluku 2024 — tal'vku 2027, Mauricio Salazar Peláez)
Telefonkod	+57−6
Aigvö	UTC−5

Pereir (isp.: Pereira [peˈɾejɾa]) om lidn Kolumbijan päivlaskmas. Se om Risaral'd-agjan (departmentan) administrativine keskuz i sen üks' 14 municipalitetaspäi, valdkundan kofen kazvatusen tahondan kaikiš suremb lidn.

Istorii

Edel ispanijalaižiden tulendad tahond oli elänzoittud Kimbaja-kul'turan indejalaižil, hö sädiba tegesid kuldaspäi. Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud vn 1863 30. päiväl elokud. Lidn om nimitadud Francisko Pereira Martines-manpidajan (1783−1863) mödhe.

Pereir šingotase industrijal (alüminijasižed tegesed, motociklad), regionan logistikal i torguindal, kofen ümbriradmižel, lebuturizmal.

Geografijan andmused

Lidnan sijaduz valdkundas i Risaral'd-agjan municipalitetoiden kartal (2015)

Lidn sijadase agjan suves, Andiden ezimägištol, 1411 m ü.m.t. keskmäižel korktusel, Otun-järven randal.

Municipalitet levigandeb 702 km² pindal, jagase 19 nimitadud lidnrajonaks i 12 külärajonaks. Sen klimatan järgenduz pindan mödhe: läm' 9,9 %, ven 60,7 %, vilu 11,5 %, al'pižen tundran (isp.: páramo) 17,7 %.

Klimat Matekanj-lendimportan rajonas (1346 m ü.m.t.) om tropine vihmmecoiden, pil'vekaz vodes läbi. Kun keskmäine lämuz om +20,9..+22,0 C°. Ekstremumad oma +10,0 C° i +37,0 C° (molembad oleliba läz kaikuččes kus). Paneb sadegid 2 460 mm vodes, vähemba vilukus-uhokus i heinkus-elokus (128..151 mm kus), enamba keväz'kus-semendkus (245..261 mm kus) i redukus-kül'mkus (282..302 mm kus). Il'man keskmäine relätivine nepsuz vajehtase kuidme 74..79 % röunoiš vodes läbi.

Tobmuz

Lidnan tobmuden pämez' om alkal'd (isp.: Alcalde de Pereira). Vll 1901−1987 vahvištadihe mest sihe radnikusele ühteks vodeks. Vspäi 1988 kaik lidnalaižed valitas alkal'dad: vll 1988 i 1990 kahteks vodeks, vll 1992−2001 koumeks vodeks, i vspäi 2004 alkal'dan valdatusiden strok om nell' vot. Edeline lidnan pämez' om Karlos Al'berto Maja Lopes (Carlos Alberto Maya López, viluku 2020 — tal'vku 2023).

Eläjad

Vl 2017 lidnan eläjiden lugu oli 474 335 ristitud. Läz 700 tuhad ristituid om ezilidnoidenke, Pereir sädab konurbacijad Doskebradas-lidnanke lähižen municipalitetan territorijal.

Kaikiš enamba levitadud religii om katolicizm. Om protestantizman pühäpertid mugažo.

Kaik om kümne universitetad vai niiden filialad ratas lidnas, niiden keskes oma Pereiran tehnologine universitet (isp.: Universidad Tecnológica de Pereira, radaškanzi vl 1961, 18,5 tuh. üläopenikoid vl 2018) i Pereiran katoline universitet.

Transport

Avtobusad (kümnikad maršrutoid ezilidnoidenke), kiruhavtobusoiden Megabús-sistem (kahtenz' mugoine valdkundas, radab vspäi 2006) i Megacable-kervačte (3,4 km pitte, nell' stancijad) oma kundaližeks transportaks lidnas.

Rahvahidenkeskeine civiline Matekanj-lendimport (isp.: Aeropuerto Internacional Matecaña, PEI / SKPE, 1,8 mln passažiroid vl 2020) sijadase kahtes kilometras päivlaskmha lidnan pertištospäi. Tehtas reisid Panamha i sezonižid reisid Nju Jorkha, om äi reisid Kolumbijan lidnoidme.

Irdkosketused

• Lidnan oficialine sait (pereira.gov.co). (isp.)