Rait Frenk Lloid
Rait Frenk Lloid | |
angl.: Frank Lloyd Wright | |
nimi sündundan jäl'ghe: |
angl.: Franklin Lincoln Wright |
---|---|
radmižen toižend: | |
sündundan dat: | |
sündundan sijaduz: |
Richland Center[d], Wisconsin[d], Amerikan Ühtenzoittud Valdkundad[7] |
valdkund: | |
kolendan dat: | |
kolendan sijaduz: | |
tat: | |
mam: | |
avtograf: | |
Rait Frenk Lloid VikiAitas[13] | |
Om sädusid VikiPurtkiš |
Frenk Lloid Rait (angl.: Frank Lloyd Wright; sünd. 8. kezaku 1867, Ričlend Senter, Viskonsin, AÜV — kol. 9. sulaku 1959, Finiks, Arizon, AÜV, om mahapandud Arizonan Skotsdeil-lidnas) oli amerikaine arhitektor, arhitekturan udištai. Hän om valatoitnu lujas 20. voz'sadan ezmäižen polen arhitekturad.
Kar'jer
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Frenk Lloid Rait om «organižen arhitekturan» sädai, avoinuden planan propagandist. Vspäi 1885 openui Viskonsinan universitetan inženerižes fakul'tetas, no jäti opendust tedoarvon sandata i radoi projektiruindan kompanijoiš. Vl 1893 Rait pani ičeze projektiruindan kompanijan alust Čikagon Ouk-Park-ezilidnha, i vodele 1901 läz 50 projektad oli vaumitud siš.
Arhitektor sädi «prerijoiden pertid» vll 1900−1917, ned pertid oma projektiruidud eläban organizman kartte garmonijas ümbriolijanke landšaftanke i toiba mehele tetabut. Mez' sauvoi ičeze-ki Taliesin-Pohjoine-usadibad kodimaižel umal «organižen arhitekturan» meletusiden kävutandanke: oti erasid sijaližid sauvondmaterialid (mouckivi i lete). Vl 1910 Rait matkazi Germanijadme i pästi ičeze kaks'tomašt portfoliod sihe, sen jäl'ghe hänen projektad saiba tetabut Evropas.
Sädused
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Arhitektoran projektad oliba sätud erižpertiden, keskmäižen klassan pertiden i äiluguižiden kundaližiden pertiden sauvondan täht. Kaik ned oma originaližed, om kaičenus läz 300 pertid 2000-nzile vozile. Taliesin-Päivlaskmaine-usadib om saudud Arizonan Skotsdeil-lidnas.
Znamasižed kundaližed pertid (kaik om enamba mi 50): «Imperial»-otel' Tokios (1923, om sirtud muzejha vl 1968), «Džonson Vaks»-kompanijan päfater Viskonsinan Rasin-lidnas (1936−1939), Solomon Guggenheiman muzei Nju Jorkas (1943−1959), Suvifloridan kolledžan sauvusiden kompleks Leiklend-lidnas (1940-nded voded).
Kanz
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Frenk Lloid Rait oli naižiš koume kerdad. Koume poigad i nell' tütärt oliba elegiš tatan surman aigale. Kaks' poigad kändihe tetabikš arhitektorikš mugažo: Frenk Lloid Rait-noremb i Džon Lloid Rait. Sanu «Oskar»-premijad Enn Bakster-aktris oli arhitektoran tütrentütren.
Homaičendad
[vajehta | vajehtada lähtetekst]- ↑ 1,0 1,1 1,2 Arkitekter verksamma i Sverige — 2014.
- ↑ 3,0 3,1 Deutsche Nationalbibliothek Record #11863531X // Integrated Authority File — 2012—2016.
- ↑ 4,0 4,1 Frank Lloyd Wright
- ↑ 5,0 5,1 SNAC — 2010.
- ↑ 6,0 6,1 Babelio — 2007.
- ↑ 7,0 7,1 7,2 7,3 https://www.taliesinpreservation.org/history/
- ↑ The Fine Art Archive — 2003.
- ↑ 9,0 9,1 http://arch-pavouk.cz/index.php/architekti/1450-wright-frank-lloyd
- ↑ Museum of Modern Art online collection
- ↑ Berliini Kunstide Akadeemia — 1696.
- ↑ Geni — 2006.
- ↑ archINFORM — 1994.