Rait Frenk Lloid

Vikipedii
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Rait Frenk Lloid
angl.: Frank Lloyd Wright
Портрет
nimi sündundan jäl'ghe:

angl.: Franklin Lincoln Wright

radmižen toižend:

arhitekt, linnaplaneerija, kirjutai, disainer

sündundan dat:

8. kezaku 1867(1867-06-08)[1][2][3][4][5][6][7][8]

sündundan sijaduz:

Richland Center[d], Wisconsin[d], Amerikan Ühtenzoittud Valdkundad[7]

valdkund:

Flag of the United States (1912-1959).svg Amerikan Ühtenzoittud Valdkundad[9]

kolendan dat:

9. sulaku 1959(1959-04-09)[1][2][3][4][5][10][6] (91 vot)

kolendan sijaduz:

Finiks, Amerikan Ühtenzoittud Valdkundad[1]

tat:

Lua tõrge kohal Moodul:Sources 227. real: bad argument #1 to 'format' (string expected, got nil).

mam:

Anna Lloyd Jones Wright[d][7]

avtograf:

Frank Lloyd Wright signature.svg

Commons-logo.svg Rait Frenk Lloid VikiAitas
Om sädusid VikiPurtkiš VikiPurde
Frenk Lloid Rait. Robi-pert'

Frenk Lloid Rait (angl.: Frank Lloyd Wright; sünd. 8. kezaku 1867, Ričlend Senter, Viskonsin, AÜV — kol. 9. sulaku 1959, Finiks, Arizon, AÜV, om mahapandud Arizonan Skotsdeil-lidnas) oli amerikaine arhitektor, arhitekturan udištai. Hän om valatoitnu lujas 20. voz'sadan ezmäižen polen arhitekturad.

Kar'jer[redaktiruida | redaktiruida purde]

Frenk Lloid Rait om «organižen arhitekturan» sädai, avoinuden planan propagandist. Vspäi 1885 openui Viskonsinan universitetan inženerižes fakul'tetas, no jäti opendust tedoarvon sandata i radoi projektiruindan kompanijoiš. Vl 1893 Rait pani ičeze projektiruindan kompanijan alust Čikagon Ouk-Park-ezilidnha, i vodele 1901 läz 50 projektad oli vaumitud siš.

Arhitektor sädi «prerijoiden pertid» vll 1900−1917, ned pertid oma projektiruidud eläban organizman kartte garmonijas ümbriolijanke landšaftanke i toiba mehele tetabut. Mez' sauvoi ičeze-ki Taliesin-Pohjoine-usadibad kodimaižel umal «organižen arhitekturan» meletusiden kävutandanke: oti erasid sijaližid sauvondmaterialid (mouckivi i lete). Vl 1910 Rait matkazi Germanijadme i pästi ičeze kaks'tomašt portfoliod sihe, sen jäl'ghe hänen projektad saiba tetabut Evropas.

Sädused[redaktiruida | redaktiruida purde]

Arhitektoran projektad oliba sätud erižpertiden, keskmäižen klassan pertiden i äiluguižiden kundaližiden pertiden sauvondan täht. Kaik ned oma originaližed, om kaičenus läz 300 pertid 2000-nzile vozile. Taliesin-Päivlaskmaine-usadib om saudud Arizonan Skotsdeil-lidnas.

Znamasižed kundaližed pertid (kaik om enamba mi 50): «Imperial»-otel' Tokios (1923, om sirtud muzejha vl 1968), «Džonson Vaks»-kompanijan päfater Viskonsinan Rasin-lidnas (1936−1939), Solomon Guggenheiman muzei Nju Jorkas (1943−1959), Suvifloridan kolledžan sauvusiden kompleks Leiklend-lidnas (1940-nded voded).

Kanz[redaktiruida | redaktiruida purde]

Frenk Lloid Rait oli naižiš koume kerdad. Koume poigad i nell' tütärt oliba elegiš tatan surman aigale. Kaks' poigad kändihe tetabikš arhitektorikš mugažo: Frenk Lloid Rait-noremb i Džon Lloid Rait. Sanu «Oskar»-premijad Enn Bakster-aktris oli arhitektoran tütrentütren.

Homaičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]

  1. 1,0 1,1 1,2 Arkitekter verksamma i Sverige — 2014.
  2. 2,0 2,1 Bibliothèque nationale de France BnF authorities: اوپن ڈیٹا پلیٹ فارم, платформа відкритих даних, платформа открытых данных, plateforme de données ouvertes, piattaforma di dati aperti, Opendata-Plattform, otevřená data platforma, åben-data-platform, տվյալների բաց շտեմարան, platforma za odprte podatke, plataforma de datos abierta, plataforma de dados aberta, платформа адкрытых даных, платформа на отворените данни, platforma otwartych danych, ашық деректер платформасы, ачык маалыматтарды платформа, açıq məlumat platforması, ochiq ma'lumotlar platforma, açık verilerin platformu, платформа отвореног података, platforma otvorenih podataka, platforma otvorenog podataka, platforma otvorených údajov, πλατφόρμα ανοικτών δεδομένων, platformu atklātā datu, platforma atvira duomenų, platvormi avatud andmete, avoimen datan foorumi, nyílt adatok platformja, პლატფორმა ღია მონაცემები, платформа за отворени податоци, нээлттэй мэдээллийн тавцан, platformă de date deschise, platformo de malferma datumoj, open data platform, плятформа адкрытых зьвестак, Усьтэм даннойёслэн платформазы, асыҡ мәғлүмәт платформаһы, açıq malümat platforması, açıq malümat platforması, ачык малюмат платформасы, öppen dataplattform, платформаи додаҳои боз, ачык кӧргӱзӱлердиҥ платформазы, гом бæрæггæнæнты платформæ — 2011.
  3. 3,0 3,1 Saksamaa Rahvusraamatukogu, Berliini Riigiraamatukogu, Bavarian State Library et al. Record #11863531X // Gemeinsame Normdatei — 2012—2016.
  4. 4,0 4,1 Frank Lloyd Wright
  5. 5,0 5,1 SNAC — 2010.
  6. 6,0 6,1 Babelio — 2007.
  7. 7,0 7,1 7,2 https://www.taliesinpreservation.org/history/
  8. The Fine Art Archive — 2003.
  9. Museum of Modern Art online collection
  10. Berliini Kunstide Akadeemia — 1696.