Arhitektur

Vikipedii-späi
Nügüd'aigaižen megapolisan nägu, Šanhai (2008)

Arhitektur om pertiden i sauvusiden projektiruindan da sauvondan tedo i mahtod. Mugažo se om ristitun elon i radmižen sädai pertišt, kaik sädajad avaruzümbrištod pertid da sauvused.

Etimologii[vajehta | vajehtada tekst]

Tedon nimi tuli venän i pol'šan keliden kal't amuižgrek.: αρχιτέκτων arhitekton-sanaspäi «päine sauvoi»: ἀρχη + τέκτων «punsauvoi», amuižvenän архитектонъ, latin.: architector. Arhitekturan radnik om arhitektor. Hänel om specializacijoid arhitekturan jagusen mödhe.

Tedon predmet[vajehta | vajehtada tekst]

Arhitektur sädab organizuidud materiališt ümbrištod ristituiden takaindoiden tagut, heiden kacegiden estetikha i čomamahtho mödhe, nügüd'aigaižiden tehnižiden voimusiden kävutandanke. Nened ičendad oma sidodud arhitekturan objektoihe: funkcionaližed (kävutand, liža), tehnižed (varmduz, kulutandan hätkeližuz), estetižed (čomuz, mel'kuvad, čomamahtoine hama).

Ottas arhitekturan satusid čomamahton sädusikš, kul'turan i politikan simvolikš. Istorižed civilizacijad harakterizuidas ičeze arhitekturan muštnikoil. Arhitektur laskeb panda eloho ristitkundan funkcijoid, sil-žo aigal oigendab elon processoid, sädase ristituiden voimusiden i tarbhaižusiden mödhe.

Arhitekturan jagused[vajehta | vajehtada tekst]

Arhitekturan tedo sarakoičese nenikš agjoikš:

Professionaližed satused[vajehta | vajehtada tekst]

Jogavozne Pritckeran premii andase AÜV:oiš parahimiš satusiš arhitekturas vspäi 1979. Lugetas sidä Nobelän premijan analogaks arhitekturas, vägestai sab sertifikatad i 100 tuhad dollaroid.

Rahvahidenkeskeine arhitektoroiden ühtištuz om sätud vl 1948, päsekretariat sijadase Parižas. Sen organizacijan vn 1996 suiman pätandan mödhe panihe jogavottušt professionališt Mail'man arhitekturan päiväd, oigetas redukun ezmäižel ezmärgel.

Kacu mugažo[vajehta | vajehtada tekst]

Homaičendad[vajehta | vajehtada tekst]