Ranke Leopol'd fon
Irdnägo
Ranke Leopol'd fon | |
saks.: Leopold von Ranke | |
Leopol'dan fon Ranke portret (kopirui Adol'f Jebens vodel 1875 Julius Šreideran vn 1868 radospäi) | |
radmižen toižend: | |
---|---|
sündundan dat: |
Lua tõrge kohal Moodul:Sources 199. real: attempt to concatenate local 'letter' (a nil value). |
sündundan sijaduz: |
Wiehe[d], Roßleben-Wiehe[d], Kyffhäuserkreis[d], Tüüringi[d], Saksa-Rooma riik[d][6] |
valdkund: | |
kolendan dat: |
Lua tõrge kohal Moodul:Sources 199. real: attempt to concatenate local 'letter' (a nil value). |
kolendan sijaduz: | |
Ranke Leopol'd fon VikiAitas |
Leopol'd fon Ranke (saks.: Leopold von Ranke; sünd. 21. tal'vku 1795, Vie, Türingii, Pühä Rimalaine imperii — kol. 23. semendku 1886, Berlin, Saksanma) — Prussijan oficialine istoriograf (vspäi 1841). Hän sädi nügüd'aigaižen istoriografijan metodologijad arhivan purtkiden alusel. Toi istorijan openduzseminaroid akademižhe eloho.
Valitud sädused
[vajehta | vajehtada lähtetekst]- Romanižiden i saksan rahvahiden istorii vspäi 1494 vhesai 1514 (1824, Geschichten der romanischen und germanischen Völker von 1494 bis 1514)
- Suvievropan valdoičijad da rahvahad 16.-17. voz'sadal (1827, Fürsten und Völker von Süd-Europa im sechzehnten und siebzehnten Jahrhundert)
- Rimalaižed papad jäl'gmäižes nelläs voz'sadas (1834−1836, Die römischen Päpste in den letzten vier Jahrhunderten)
- Hardenberg i Prussijan valdkundan istorii vll 1793−1813 (1877, Hardenberg und die Geschichte des preussischen Staates von 1793 bis 1813)
Homaičendad
[vajehta | vajehtada lähtetekst]- ↑ 1,0 1,1 Deutsche Nationalbibliothek Record #118598279 // Integrated Authority File — 2012—2016.
- ↑ 3,0 3,1 SNAC — 2010.
- ↑ 4,0 4,1 Brockhaus Enzyklopädie
- ↑ 5,0 5,1 Gran Enciclopèdia Catalana — Grup Enciclopèdia, 1968.
- ↑ 6,0 6,1 6,2 6,3 www.accademiadellescienze.it
- ↑ 7,0 7,1 Babelio — 2007.
- ↑ KNAW Past Members
- ↑ Ранке Леопольд фон // Большая советская энциклопедия: [в 30 т.] / под ред. А. М. Прохорова — 3-е изд. — М.: Советская энциклопедия, 1969.
Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe. |