Rugižbobaine

Vikipedii-späi
Rugižbobaine
Rugižbobaine
Rugižbobaine
Tedoklassifikacii
Valdkund: Kazmused
Palakund: Änikkazmused (Magnoliophyta)
Klass: Kaksidülehtesižed (Magnoliopsida)
Kund: Astränikoižed (Asterales)
Sugukund: Puzuänikoižed (Asteraceae)
Heim: Rugižbobaine (heim) (Centaurea)
Erik: Rugižbobaine
Latinankel'ne nimi
Centauréa cyánus L., 1753


Sistematik
Vikierikoiš


Kuvad
Vikiaitas

ITIS 36954
NCBI 41522

Rugižbobaine (latin.: Centaurea cyanus), mugažo Murenduzhein paginoiš, om üks'vozne vai kaks'vozne heinäsine änikoičii kazmuz. Mülütadas Puzuänikoižed-sugukundha.

Leviganduz[vajehta | vajehtada tekst]

Rugižbobaine om levitadud Evropan venos vös, Kavkazan pautkil, Keskuzazijas. Putub Venäman Sibiriš i Edahaižes Päivnouzmas. Kazmuz om invazivižeks erikoks Pohjoižamerikas i Avstralijas.

Kazvab nituil, pallištoidme, mecanröunoidme, teveridme. Lugese rujoheinäks pöudoil.

Ümbrikirjutand[vajehta | vajehtada tekst]

Jur' om värtmenvuitte hoik. Seikh om kauged oiged kül'gekaz, 15..100 sm kortte.

Änikoičeb kezakus-sügüz'kus. Rugižbobaižen änikoiden muju om erazvuitte, sinižespäi purpurižhesai, vauged harvoin. Plod om semnikaz, semnen i sen rusttan polhe harjan pidused oma läz ühtejiččed.

Kävutand[vajehta | vajehtada tekst]

Keratas änikoid, ottas kävutamižhe änikoid i keskuzližid änikpuzuid zelläks eriži. Hüvä medenkandai, andab nektaran i heid'omad kuivaigan eskai.

Rugižbobaine om varuline söte kodiživatoile, kauktad seikhed kuctas solišton löumaid umbaidusid.

Fol'kloras[1] mel'dünuded paniba änikoid päle, i ku rugižbobaine näidui ani teravas, ka lugetihe, miše armastuz ei olend ičekeskeine.

Homaičendad[vajehta | vajehtada tekst]

  1. Michael Howard. Traditional Folk Remedies (Veroližed rahvahaližed abutused). — Ebury Press, 1987. — 160 lp. (angl.) ISBN 0712617310