Sar'vutpu
| Sar'vutpu | ||||||||||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
 Täuz'kaznuden pun ühthine nägu | ||||||||||||||
| Tedoklassifikacii | ||||||||||||||
|
||||||||||||||
| Latinankel'ne nimi | ||||||||||||||
| Ceratōnia silīqua L., 1753 | ||||||||||||||
| Areal | ||||||||||||||
 | ||||||||||||||
|
Sar'vutpu (latin.: Ceratonia siliqua) om pu Bobanvuiččed-sugukundaspäi, Ceratonii-heimon üks' kahtes erikospäi.
Leviganduz
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Kazmuz libub Lähižes Päivnouzmmaspäi ezimeletaden. Kul'tiviruidas Keskmeren maiš amussai, sar'vutpu mectui niiš sijidme.
Ümbrikirjutand
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Igähižvihand pu 6..12 m kortte, levedanke kronanke. Lehtesed oma höunhenvuiččed ninevad. Henod änikod kazdas tophikš. Änikon mallüt om koveritoi i lankteb heredas, vencut ei olele.
Koričmad paugud oma 10..25 sm pitte, 2..4 sm levette i 0,5..1 sm sankte. Paugud ei avaitkoiš. Semniden-bobiden ližaks, niiš om küps maged südäin, mülütab saharan polehesai. Poligalaktomannan-polisaharid andab ploduile kovut i massan kaikenaigaižust.
Kävutand
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Kazvatadas maižanduzkazmuseks samha sar'vutpun kamedid, se-žo E410-sömližaduz. Ottihe kävutamižhe pun semnid vedusen märičendühtnikaks Amuižes Päivnouzmmas. Juvelirine karat-tärtuz libub sar'vutpun pauguiden nimitusespäi da vedusespäi, se om läz kaikenaigaine i gramman videndez.
Jauhoitud semned kävutadas tehta kofen i šokoladan vajehtimid kofeinata. Paugud i lehtesed sättudas kodiživatoile sötkeks.
Homaičendad
[vajehta | vajehtada lähtetekst]
 |
Sar'vutpu Vikiaitas |