Sar'vutpu

Vikipedii
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Sar'vutpu
Sar'vutpu
Täuz'kaznuden pun ühthine nägu
Tedoklassifikacii
Valdkund: Kazmused
Palakund: Änikkazmused (Magnoliophyta)
Klass: Kaksidülehtesižed (Dicotyledones)
Kund: Bobänikoižed (Fabales)
Sugukund: Bobanvuiččed (Fabaceae)
Heim: Ceratonii (Ceratonia)
Erik: Sar'vutpu
Latinankel'ne nimi
Ceratōnia silīqua L., 1753
Areal
Image
Kazvatandan tahod mail'mas (2006)

Wikispecies-logo.svg
Sistematik
Vikierikoiš

Commons-logo.svg
Kuvad
Vikiaitas

ITIS 26531
NCBI 20340

Sar'vutpu (latin.: Ceratonia siliqua) om pu Bobanvuiččed-sugukundaspäi, Ceratonii-heimon üks' kahtes erikospäi.

Leviganduz[redaktiruida | redaktiruida purde]

Kazmuz libub Lähižes Päivnouzmmaspäi ezimeletaden. Kul'tiviruidas Keskmeren maiš amussai, sar'vutpu mectui niiš sijidme.

Ümbrikirjutand[redaktiruida | redaktiruida purde]

Igähižvihand pu 6..12 m kortte, levedanke kronanke. Lehtesed oma höunhenvuiččed ninevad. Henod änikod kazdas tophikš. Änikon mallüt om koveritoi i lankteb heredas, vencut ei olele.

Koričmad paugud oma 10..25 sm pitte, 2..4 sm levette i 0,5..1 sm sankte. Paugud ei avaitkoiš. Semniden-bobiden ližaks, niiš om küps maged südäin, mülütab saharan polehesai. Poligalaktomannan-polisaharid andab ploduile kovut i massan kaikenaigaižust.

Kävutand[redaktiruida | redaktiruida purde]

Kazvatadas maižanduzkazmuseks samha sar'vutpun kamedid, se-žo E410-sömližaduz. Ottihe kävutamižhe pun semnid vedusen märičendühtnikaks Amuižes Päivnouzmmas. Juvelirine karat-tärtuz libub sar'vutpun pauguiden nimitusespäi da vedusespäi, se om läz kaikenaigaine i gramman videndez.

Jauhoitud semned kävutadas tehta kofen i šokoladan vajehtimid kofeinata. Paugud i lehtesed sättudas kodiživatoile sötkeks.

Homaičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]