Sarahein

Carex hirta Saksanmas, se om heimon tipine erik

Valdkund:	Kazmused
Palakund:	Änikkazmused (Magnoliophyta)
Klass:	Üksidülehtesižed (Monocotyledoneae)
Kund:	Tähkänikoižed (Poales)
Sugukund:	Saraheinižed (Cyperaceae)
Heim:	Sarahein

Latinankel'ne nimi

Cárex L. (1753)

Areal

Sistematik
Vikierikoiš

Kuvad
Vikiaitas

ITIS 39369

NCBI 13398

Sarahein (latin.: Carex), mugažo Sohein paginoiš, om äivoččiden heinäsižiden kazmusiden heim. Mülütadas Saraheinižed-sugukundha. Heim mülütab pol'tošt vai kaks' tuhad erikoid.

Leviganduz[redaktiruida | redaktiruida purde]

Heimon erikod kazdas kaikil kontinentil, kaikiš londuseližiš zonoiš, no enamba kaiked Pohjoižen mapoliškon venos i vilus vöiš. Läz ei ole erikoid räkiš letkesižiš rahvahatomiš maiš (Afrikan i Arabijan pol'saren rahvahatomad mad). Erikoiden arealan tahondad vajehtadas znamasižikš aigan mändes, endemikad oma kaičenus mägitahondoiš i izoliruidud sijiš vaiše (oz., Uz' Zelandii). Kaik om 103 erikod Venäman Arktikas.

Saraheinäd formiruidas kazmuskatet znamasižes märas. Erikoiden enambuz navedib nepsut i kendäkoid.

Ümbrikirjutand[redaktiruida | redaktiruida purde]

Kaidoiden lehtesiden röun om terav, henoidenke piidenke pilan kartte. Lehtesed kazdas koumeks riveks, se om Saraheinižiden eriližuz. Henod änikod kazdas tähk-änikusel, kaikuččel seikhel.

Kazmused sädas nenid elonformid: mäthad, maturbhad, ühtenzoittud ližajuril vezoiden žomad.

Kävutand[redaktiruida | redaktiruida purde]

Sarahein om turbhan päkomponent, reskveden akkumulätor. Äjiden vezilinduiden ümbrišt da söte.

Ištutadas seižujaks dekorativižeks kazmuseks, puhtastamha vezištoid i vahvištamha mahust. Erasiden erikoiden lehtišt om hüväks sötkeks kodiživatoiden täht.

Ottas kävutamižhe lehtesid, seikhid i jurid rahvahanmedicinas, kacmata erikho paksus. Kazmusen äjad tervehtajad ičendad oma tedoitud vähän, Carex brevicollis-erik om lasktud farmakologijas.