Mine sisu juurde

Sarahein

Vikipedii-späi
Sarahein
Sarahein
Carex hirta Saksanmas, se om heimon tipine erik
Tedoklassifikacii
Valdkund: Kazmused
Palakund: Änikkazmused (Magnoliophyta)
Klass: Üksidülehtesižed (Monocotyledoneae)
Kund: Tähkänikoižed (Poales)
Sugukund: Saraheinižed (Cyperaceae)
Heim: Sarahein
Latinankel'ne nimi
Cárex L. (1753)
Areal
Image


Sistematik
Vikierikoiš


Kuvad
Vikiaitas

ITIS 39369
NCBI 13398

Sarahein (latin.: Carex), mugažo Sohein paginoiš, om äivoččiden heinäsižiden kazmusiden heim. Mülütadas Saraheinižed-sugukundha. Heim mülütab pol'tošt vai kaks' tuhad erikoid.

Leviganduz[vajehta | vajehtada tekst]

Heimon erikod kazdas kaikil kontinentil, kaikiš londuseližiš zonoiš, no enamba kaiked Pohjoižen mapoliškon venos i vilus vöiš. Läz ei ole erikoid räkiš letkesižiš rahvahatomiš maiš (Afrikan i Arabijan pol'saren rahvahatomad mad). Erikoiden arealan tahondad vajehtadas znamasižikš aigan mändes, endemikad oma kaičenus mägitahondoiš i izoliruidud sijiš vaiše (oz., Uz' Zelandii). Kaik om 103 erikod Venäman Arktikas.

Saraheinäd formiruidas kazmuskatet znamasižes märas. Erikoiden enambuz navedib nepsut i kendäkoid.

Ümbrikirjutand[vajehta | vajehtada tekst]

Kaidoiden lehtesiden röun om terav, henoidenke piidenke pilan kartte. Lehtesed kazdas koumeks riveks, se om Saraheinižiden eriližuz. Henod änikod kazdas tähk-änikusel, kaikuččel seikhel.

Kazmused sädas nenid elonformid: mäthad, maturbhad, ühtenzoittud ližajuril vezoiden žomad.

Kävutand[vajehta | vajehtada tekst]

Sarahein om turbhan päkomponent, reskveden akkumulätor. Äjiden vezilinduiden ümbrišt da söte.

Ištutadas seižujaks dekorativižeks kazmuseks, puhtastamha vezištoid i vahvištamha mahust. Erasiden erikoiden lehtišt om hüväks sötkeks kodiživatoiden täht.

Ottas kävutamižhe lehtesid, seikhid i jurid rahvahanmedicinas, kacmata erikho paksus. Kazmusen äjad tervehtajad ičendad oma tedoitud vähän, Carex brevicollis-erik om lasktud farmakologijas.

Valitud erikod[vajehta | vajehtada tekst]

  • Carex baccans — Marjantoi sarahein
  • Carex buchananii — Buhananan sarahein
  • Carex flava — Pakuine sarahein
  • Carex hirta — heimon tipine erik
  • Carex macrocephala — Sur'päine sarahein
  • Carex montana — Mägisarahein
  • Carex nigra — Must sarahein
  • Carex paniculata — Löustkekaz sarahein
  • Carex pendula — Rippui sarahein

Homaičendad[vajehta | vajehtada tekst]