Mine sisu juurde

Simmetrii

Vikipedii-späi
Keskuzližen simmetrijan ozutez

Simmetrii (amuižgrek.: συμμετρία simmetria «suruden pojavuz», libui sanoišpäi συν- sim «ühtes» i μετρέω metreo «märičen») avaros el'genduses om sättund, vajehtamatomuz (invariantižuz), kudambad ozutasoiš miččiden taht vajehtusiden i toižetusiden aigan (oz., sijadusen avarudes, energijan, informacijan).

Simmetrii om bazine princip materialižiden formiden ičeorganizacijan täht londuses i forman sädandan täht čomamahtos[1]. Simmetrijan olmatomuz vai murenduz om asimmetrii (vai dissimmetrii)[2]. Gruppiden teorii ümbrikirjutab simmetrijan ühthižid ičendoid. Voib olda tarkoiktoid i ümbrimäraižid simmetrijoid.

Simmetrijan toižendad[vajehta | vajehtada tekst]

Geometrijas: zerkol-, värtmuz-, punond-, vint-, keskuzline, libestui simmetrii.

Fizikas: supersimmetrii (vai Fermin — Bozen simmetrii), transläcine simmetrii.

Biologijas: bilateraline (kaks'pol'ne), transläcine, sferine, aksialine (radialine), n-pordhan punondan simmetrii. Kaceltas triaksiališt asimmetrijad mugažo (ei ole simmetrijad avaruden kaikidme värtmuzidme).

Himijas: molekuloiden simmetrii, kristalloiden makrosimmetrii.

Ristitkundas: čomad, üleižed simvolad oma simmetrižed päpaloin, se abutab kerata ristituid. Simmetrižed ičekeskentehmižed (oz., läheližidenke) oigetas «olem ühtejiččed»-signalid, asimmetrižed (oz., tobmuden kosketused) ozutadas, miše «olen erinii, paremba mi sinä».

Matematikha sidodud simmetrijan tärtused: n-pordhan simmetrii, lorenc-invariantižuz, üleine simmetrii, objektan simmetrijan grupp, simmetrine grupp.

Homaičendad[vajehta | vajehtada tekst]

  1. Vlasov V. G. Новый энциклопедический словарь изобразительного искусства (Kuvadamižčomamahton uz' enciklopedine vajehnik). Piter: Azbuka-Klassika. T. 8, 2008. — Lpp. 793−802. (ven.)
  2. Vlasov V. G. Тектоника и диссимметрия архитектурной композиции (Arhitekturižen kompozicijan tektonik da dissimmetrii) // Elektronine «Архитектон: известия вузов»-tedoaiglehtez (Arhitekton: üläopendusen aluzkundoiden vestid). — UralGAHU, 2016. — № 4 (56). (ven.)


Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe.