Mine sisu juurde

Smit Adam

Vikipedii-späi
Smit Adam
angl.: Adam Smith
Adam Smitan portret (tundmatoi pirdai «The Muir portrait»-allekirjutesenke, läz 1800)
Adam Smitan portret (tundmatoi pirdai «The Muir portrait»-allekirjutesenke, läz 1800)
radmižen toižend:

majandusteadlane, non-fiction writer, filosof, kirjutai, õppejõud, French moralist, kirjastaja

sündundan dat:

ei ole möhemba mi 5 (16) kezaku 1723

sündundan sijaduz:

Kirkcaldy[d], Fife[d], Šotlandii, Suurbritannia kuningriik[d][1]

valdkund:

 Suurbritannia kuningriik[d]

kolendan dat:

Lua tõrge kohal Moodul:Sources 199. real: attempt to concatenate local 'letter' (a nil value).

kolendan sijaduz:

Edinburg, Suurbritannia kuningriik[d][1]

tat:

Adam Smith[d][9][10]

mam:

Margaret Douglas[d][11]

avtograf:

 Smit Adam VikiAitas
Om sädusid VikiPurtkiš VikiPurde

Adam Smit (angl.: Adam Smith; sünd. 16. kezaku 1723, Kerkoldi-lidn, Šotlandii, Sur' Britanii — kol. 17. heinku 1790, Edinburg, Šotlandii, Sur' Britanii) oli šotlandijalaine ekonomist, filosof, tedotöiden tegii. Nügüd'aigaižen ekonomižen teorijan (politine ekonomii) üks' alusenpanijoišpäi.

Adam Smit openui Glazgon universitetas (vspäi 1737), sid' Oksfordan Balliol-kolledžas (1740−1746). Oli ranu anglijalaižen literaturan da londuseližen oiktusen opendajan Edinburgan universitetas (1748−1751), sid' oli pandud logikan professoran Glazgon universitetha (1751−1763), radoi sen rektoran elon lopus (1787−1789).

Smit kirjuti znamasižid tedotöid, kaikiš tetabad oma «Moral'mujandoiden teorii» (1759, kudenz' pästand 1790, angl. The Theory of Moral Sentiments) da «Tedoiduz rahvahiden elokahusen süiš» (1767−1776, vižpalaine, videnz' pästand 1789, angl. An Inquiry into the Nature and Causes of the Wealth of Nations). Adam Smitan «torgusen nägumatoi käzi»-virkand tegihe paksus kävutadud aforizmaks: hot' edheotajad napridas egoistižikš sada ližad täutten kulutajiden tarbhaižusid, ka todesižikš se vedab kaikid änikoičendale.

Adam Smit oli tundmusiš elänuzidenke Glazgos Devid Jumanke (filosof), Džozef Blekanke (edelmatkai himijas), Džeims Uattanke (melestegii-mehanikantedomez'), Robert Foulisanke (pästandkodin pämez', dizainer), pagiži šotlandijalaižidenke edheotajidenke, kudambad ühtniba Anglijan torguindha kaiked mail'madme ühtenzoittud britanižen kunigahusen sädandan jäl'ghe vspäi 1707.

Personaline elo

[vajehta | vajehtada lähtetekst]

Filosof eli naimatoman, jäi lapsetoman, navedi šotlandišt kul'turad.

  1. 1,0 1,1 Смит Адам // Большая советская энциклопедия: [в 30 т.] / под ред. А. М. Прохорова — 3-е изд. — М.: Советская энциклопедия, 1969.
  2. Bibliothèque nationale de France BnF authorities: اوپن ڈیٹا پلیٹ فارم, платформа відкритих даних, платформа открытых данных, plateforme de données ouvertes, piattaforma di dati aperti, Opendata-Plattform, otevřená data platforma, åben-data-platform, տվյալների բաց շտեմարան, platforma za odprte podatke, plataforma de datos abierta, plataforma de dados aberta, платформа адкрытых даных, платформа на отворените данни, platforma otwartych danych, ашық деректер платформасы, ачык маалыматтарды платформа, açıq məlumat platforması, ochiq ma'lumotlar platforma, açık verilerin platformu, платформа отвореног података, platforma otvorenih podataka, platforma otvorenog podataka, platforma otvorených údajov, πλατφόρμα ανοικτών δεδομένων, platformu atklātā datu, platforma atvira duomenų, platvormi avatud andmete, avoimen datan foorumi, nyílt adatok platformja, პლატფორმა ღია მონაცემები, платформа за отворени податоци, нээлттэй мэдээллийн тавцан, platformă de date deschise, platformo de malferma datumoj, open data platform, плятформа адкрытых зьвестак, Усьтэм даннойёслэн платформазы, асыҡ мәғлүмәт платформаһы, açıq malümat platforması, açıq malümat platforması, ачык малюмат платформасы, öppen dataplattform, платформаи додаҳои боз, ачык кӧргӱзӱлердиҥ платформазы, гом бæрæггæнæнты платформæ — 2011.
  3. SNAC — 2010.
  4. Find a Grave — 1996.
  5. ISFDB — 1995.
  6. Babelio — 2007.
  7. BD Gest'
  8. Internet Philosophy Ontology project
  9. https://www.britannica.com/biography/Adam-Smith
  10. https://link.springer.com/chapter/10.1057/9780230511194_1
  11. Lundy D. R. The Peerage