Smit Adam

Vikipedii
Hüpähtada: navigacii, Ecind
Smit Adam
angl.: Adam Smith
Adam Smitan portret (tundmatoi pirdai «The Muir portrait»-allekirjutesenke, läz 1800)
Adam Smitan portret (tundmatoi pirdai «The Muir portrait»-allekirjutesenke, läz 1800)
radmižen toižend:

majandusteadlane, non-fiction writer, filosoof, kirjanik

sündundan dat:

5. kezaku 1723(1723-06-05)[1]

sündundan sijaduz:

Kirkcaldy[d], Fife[d], Šotlandii, Suurbritannia kuningriik[d][2]

valdkund:

Flag of Great Britain (1707-1800).svg Suurbritannia kuningriik[d]

kolendan dat:

17. heinku 1790(1790-07-17)[1][3] (67 vot)

kolendan sijaduz:

Edinburg, Suurbritannia kuningriik[d][2]

mam:

Margaret Douglas[d]

avtograf:

Adam Smith signature 1783.svg

Commons-logo.svg Smit Adam VikiAitas

Adam Smit (angl.: Adam Smith; sünd. 16. kezaku 1723, Kerkoldi-lidn, Šotlandii, Sur' Britanii — kol. 17. heinku 1790, Edinburg, Šotlandii, Sur' Britanii) oli šotlandijalaine ekonomist, filosof, tedotöiden tegii. Nügüd'aigaižen ekonomižen teorijan (politine ekonomii) üks' alusenpanijoišpäi.

Kirjuti znamasižid tedotöid, kaikiš tetabad oma «Moral'mujandoiden teorii» (1759, kudenz' pästand 1790, angl. The Theory of Moral Sentiments) da «Tedoiduz rahvahiden elokahusen süiš» (1767-1776, vižpalaine, videnz' pästand 1789, angl. An Inquiry into the Nature and Causes of the Wealth of Nations). Adam Smitan «torgusen nägumatoi käzi»-virkand tegihe paksus kävutadud aforizmaks: hot' edheotajad napridas egoistižikš sada ližad täutten kulutajiden tarbhaižusid, ka todesižikš se vedab kaikid änikoičendale. Smit oli tundmusiš elänuded Glazgos Devid Jumanke (filosof), Džozef Blekanke (edelmatkai himijas), Džeims Uattanke (melestegii-mehanikantedomez'), Robert Foulisanke (pästandkodin pämez', dizainer), pagiži šotlandijalaižidenke edheotajidenke, kudambad ühtniba Anglijan torguindha kaiked mail'madme ühtenzoittud britanižen kunigahusen sädandan jäl'ghe vspäi 1707.

Openui Glazgon universitetas (vspäi 1737), sid' Oksfordan Balliol-kolledžas (1740-1746). Oli ranu anglijalaižen literaturan da londuseližen oiktusen opendajan Edinburgan universitetas (1748-1751), sid' oli pandud logikan professoran Glazgon universitetha (1751-1763), radoi sen rektoran elon lopus (1787-1789). Eli naimatoman, jäi lapsetoman, navedi šotlandišt kul'turad.

Homaičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]

  1. 1,0 1,1 data.bnf.fr: اوپن ڈیٹا پلیٹ فارم, платформа відкритих даних, платформа открытых данных, plateforme de données ouvertes, piattaforma di dati aperti, Opendata-Plattform, otevřená data platforma, åben-data-platform, տվյալների բաց շտեմարան, platforma za odprte podatke, plataforma de datos abierta, plataforma de dados aberta, платформа адкрытых дадзеных, платформа на отворените данни, platforma otwartych danych, ашық деректер платформасы, ачык маалыматтарды платформа, açıq data platforma, ochiq ma'lumotlar platforma, açık verilerin platformu, платформа отвореног података, platforma otvorenih podataka, platforma otvorenog podataka, platforma otvorených údajov, πλατφόρμα ανοικτών δεδομένων, platformu atklātā datu, platforma atvira duomenų, platvormi avatud andmete, avoimen datan foorumi, nyílt adatok platformja, პლატფორმა ღია მონაცემები, платформа за отворени податоци, нээлттэй мэдээллийн тавцан, platformă de date deschise, platformo de malferma datumoj, open data platform, плятформа адкрытых зьвестак, Усьтэм даннойёслэн платформазы — 2011.
  2. 2,0 2,1 Смит Адам // Большая советская энциклопедия: [в 30 т.] / под ред. А. М. Прохоров — 3-е изд. — М.: Советская энциклопедия, 1969.
  3. (unspecified title)
Wiki letter w.svg Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe.