Etimologii: Erod versijoiden keskes
pEi ole vajehtusen ühthevedoid |
pEi ole vajehtusen ühthevedoid |
||
Rivi 1: | Rivi 1: | ||
{{10000}} |
|||
'''Etimologii''' ({{lang-grc|ἐτυμολογία}} neniš sanoišpäi: ἔτυμος ''etimos'' «toduz», «oiged znamoičend» + λόγος ''logos'' «sekoimine») om [[kelentedo]]n pala, kudamb tedoidab [[sana|sanoiden]] augotižlibundad. Amuižes Grekanmas — tedo sanan eziauguižes znamoičendas. |
'''Etimologii''' ({{lang-grc|ἐτυμολογία}} neniš sanoišpäi: ἔτυμος ''etimos'' «toduz», «oiged znamoičend» + λόγος ''logos'' «sekoimine») om [[kelentedo]]n pala, kudamb tedoidab [[sana|sanoiden]] augotižlibundad. Amuižes Grekanmas — tedo sanan eziauguižes znamoičendas. |
||
Vajehtuz 11. Tal’vku 2020, kell 21:45
Etimologii (amuižgrek.: ἐτυμολογία neniš sanoišpäi: ἔτυμος etimos «toduz», «oiged znamoičend» + λόγος logos «sekoimine») om kelentedon pala, kudamb tedoidab sanoiden augotižlibundad. Amuižes Grekanmas — tedo sanan eziauguižes znamoičendas.
Terminan šingotez
Terminan sädajad oma amuižgrekalaižed stoicizman filosofad, sidä kesken Hrisipp (281/278 — 208/205 EME).
Nügüd'aigan etimologii om sanan (vai morfeman) augotižlibundan tedoidusiden mahtused. Järgeližes el'genduses sanan etimologii om mitte taht ezimeletuz sen augotižlibundas. Ottas tedoidusihe enamba mi üht kel't tobjimalaz.
Predmet i metodologii
Etimologijan predmet om literaturižiden purtkiden i kelen vaihišton formiruidprocessan tedoiduz, mugažo kelen amuižen pordon vaihišton rekonstrukcii. Kelen sanad vajehtasoiš aigan mändes märitud modeliden mödhe, se pimedab sanan eziauguižen forman. Etimolog-tedomez' otab heimkeliden materialid, löudab sidä formad i sel'genzoitab, kut sana kändihe nügüdläižikš.
Etimologii harakterizuiše tedoiduzmetodoiden kompleksal. Tedoitud sana vai sanantüvi panese rindati heimsanoidenke (vai tüvidenke), ühthine tüvi löudase, eziauguine sanantüvi i sen znamoičend kirjutadas kaikuččen istorižen vajehtusen sel'genzoitusenke.
Homaičendad
Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe. |