Sur' Zaborkrif

Vikipedii
Hüpähtada: navigacii, Ecind
Suren Zaborkrifan kart.

Sur' Zaborkrif om kaikiš suremb korallrif Man pindal i kaikiš jaredämb ratud eläbil organizmil objekt.

Rif om 2300 km pitte, sijadase Korallmeres pidust' Avstralijan pohjoižpäivlaskmašt randad. Pind — 344 400 km², se vajehtab merivezipagon da ližadumižen aigan. Kaik om 900 sar't da 2900 pen't rifad Sures Zaborkrifas, sen sauvondan da murendusen process mäneb kaikenaigašti.

Sur' Zaborkrif om kaikiš suremb ekosistem Mas. Om koralloiden 400 erikod, kaloiden — 1500, linduiden — 250, kazmusiden — 40 erikod saril. Leved da madal (100 metrhasai süvütte), tün' da ireg laht sijadase rifan i kontinentan keskes. Se om lujas mödaine meriolijoiden kazmusen täht veden vajehtamatoman lämuden taguiči. Jäl'gmäižed 8 tuhad vot rif kazvab intensivižikš.

Äi laivoid upsi vedenalaižil ridoil. 1840-nziš vozišpäi rifan ümbrišt om tedoitadud tarkašti. Hel'miden da meren produktoiden samine oli rifal. Vspäi 1979 Sur' Zaborkrif om Avstralijan rahvahaline kel'dtaho (angl.: Great Barrier Reef Marine Park), vspäi 1981 UNESCO mülüti sidä Mail'man jäl'gushe. Nügüd' igähižed rahvahad elädas da mecatas rifan rajonas, turizm om lasktud erasil saril. Vn 2014 kül'mkus Google-kompanii sädi Rifan 3D-modelin.

Wiki letter w.svg Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe.