Suvinaba

Vikipedii-späi
1. Suvinaba
2. Magnitine Suvinaba vl 2007
3. Geomagnitine Suvinaba
4. Sättumatomuden Suvinaba

Suvinaba vai Geografine Suvinaba om Man kaikiš suvižemb čokkoim sen Suvižes mapoliškos.

Geografijan andmused[vajehta | vajehtada tekst]

Suvinaba sijadase Antarktidan keskuzpalas, Polärižel mägitazangištol, 2835 m valdmeren tazopindal päl, sidä kesken jän sanktuz om 2700 m. Geografižed koordinatad oma 90°00′00″ suvišt levedust. Päiväine likub taivastme častomaraižen likumišt vaste.

Planetan punondvärtmuz läbitab naban. Pohjoižnaba om diametraližikš vastal'ne sille. Om vaiše pohjoine čuraduz Suvinabaspäi. Naba ei mülü aigvöihe formaližikš, no polärine AÜV:oiden «Amundsen — Skott»-stancii kävutab UTC+12:00-aigvönen (Uden Zelandijan aig). Polärine päiv da polärine ö vedadas läz pol'vot kaikutte.

Lähembaine meri om Rossan meri 1300 kilometras. Jäžom likub Suvinabal-ki, jän pind sirdase 10 m vodes Uedellan meren polehe, i kaikuccel vodel Suvinaban znamad pandas udhe sijha.

Klimat[vajehta | vajehtada tekst]

Klimat om arktine, vilu kuiv. Tal'vel (sulaku-sügüz'ku) keskmäine lämuz om −58 C°, kezal (tal'vku-viluku) −26 C°. Kaikiš korktemb fiksiruidud lämuz om −12,3 C° vl 2011. Paneb lunt 200 millimetrhasai vodes.

Status[vajehta | vajehtada tekst]

Suvinaban territorii ei mülü nimiččehe valdkundha kaiken Antarktikan kartte, se kävutase vaiše kožundtedoidusiden täht Kožundaktan Antarktikas aluseks.

Tedoiduz[vajehta | vajehtada tekst]

Vn 1911 14. päiväl tal'vkud norvegijalaižiden ekspedicijan ühtnijad Rual' Amundsenanke pämeheks saisoiš Suvinabahasai ezmäižen kerdan mail'mas, kaik pörzihe tagaz. Ripmatoi britanine «Terra Nova»-ekspedicii Robert Skottanke pämeheks sase Suvinabahasai vn 1912 17. päiväl vilukud, kaik pölištuiba pördumižes. Vl 1956 panihe kaikenaigaižen «Amundsen — Skott»-stancijan alusen, neche vodhesai ristituid ei olelend Suvinabal avaidusen aigaspäi.

Homaičendad[vajehta | vajehtada tekst]