Mine sisu juurde

Tül'pan

Vikipedii-späi
Tül'pan
Tül'pan
Mectül'panad (Tulipa sylvestris)
Tedoklassifikacii
Valdkund: Kazmused
Palakund: Änikkazmused (Magnoliophyta)
Klass: Üksidülehtesižed (Monocotyledoneae)
Kund: Lilijanänikoižed (Liliales)
Sugukund: Lilijanvuiččed (Liliaceae)
Heim: Tül'pan
Latinankel'ne nimi
Túlipa L., 1753
Areal
Image
     Londuseline      Introduciruidud


Sistematik
Vikierikoiš


Kuvad
Vikiaitas

ITIS 43104
NCBI 13305

Tül'pan (latin.: Tulipa) om äivoččiden heinäsižiden laukkerakahiden kazmusiden heim. Mülüb Lilijanvuiččed-sugukundha. Enamba kahesakümned erikod, tipine om Gesneran tül'pan (latin.: Tulipa gesneriana).

Gesneran tül'pan i sen gibridad Fosteran tül'pananke oma kaikiš znamasižemb dekorativine kazmuz laukkeranke, lugetas läz 1800 kommertižid sortuid da toižendoid.

Heim libub Keskuzazijaspäi, tül'panad kazvoiba amuižen Tetis-valdmeren randal. Mecerikod oma levitadud Evrazijan suvitahondoidme. Kaikiš suremb erikoiden erazvuiččend vasttase Keskuzazijan mägirajoniš: Iranan pohjoine, Pamir i Tän'-Šan'.

Kul'turkazmused sünduihe Azijas 11. voz'sadal, kazvatadihe avaros Ottomanan imperijas 15.-18. voz'sadoil. Mail'man selekcijan i kazvatandan pärajon om Alamad 17. voz'sadaspäi.

Tül'panan heimon erikod kuvazuiba elämhä stepiš, letetazangištoden röunoil i mägitahondoiš. Niiden klimat om päivoikaz vilunke tal'venke, keväz' om lühüd neps, kezal om räk kuiv.

Ümbrikirjutand

[vajehta | vajehtada lähtetekst]

Tül'pan ehtib kazda, änikoita i antta ploduid, jagada laukkerad lühüdan keväz'ližen vegetacijan aigan. Kezal kazmusen šingotez om lujas vitk i keskitase laukkeras. Jagab laukkerad joga vodel narcissan erineden. Tül'pan kazvab semnespäi änikoihesai koume-seičeme vot. Sädab žomid londuses.

Kazmusen lehtesed ei ole äiluguižikš. Ned oma lihavad, lehtesiden suruz poleneb alahaižespäi ülähäižennoks. Änikod oma üks'jäižed, harvoin oleleb kaks'..kaks'toštkümne änikod. Kärzut om koumelabasine. Plod om šurun- vai ellipsanvuitte konorüt, kogoneb äi lapakoid semnid[1]. Laukkera andab uzid laukkeroid i pölištub, sen elon hätkeližuz om 22 kud londuses, 24 kuhusai sadformil.

  • Tulipa — heimon tipine, 54 erikod Keskuzazijas päpaloin, sidä kesken Gesneran tül'pan.
  • Eriostemones — 16..20 erikod, migriruihe Keskuzazijaspäi päivlaskmha i pohjoižhe.
  • Clusianae — nell' erikod Iranas i Gimalajiš, tipine om Kluziusan tül'pan.
  • Orythiya — nell' erikod, puttas Kazahstanas, Kitaiš, Mongolijas i Sibiriš.
  1. Grey-Wilson, C. Tulips (Tül'panad) // Flora Europaea vol. 5. — Cambridge University Press. — Lpp. 28—31. (angl.)