Tervazhein
| Tervazhein | ||||||||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Tedoklassifikacii | ||||||||||||
|
||||||||||||
| Latinankel'ne nimi | ||||||||||||
| Siléne L., 1753 Sp. Pl.:416 nom. cons. | ||||||||||||
|
Tervazhein vai Tervaižed (latin.: Silene) om üks'voččiden da äivoččiden heinäsižiden kazmusiden heim tobjimalaz, om mugažo pol'penzhid. Kaik lugetas läz 700 erikod. Mülütadas Uniheinižed-sugukundha, sen kaikiš äiluguižemb heim.
Leviganduz
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Heimon erikod kazdas Pohjoižen mapoliškon subarktižes i venos vöiš. Kaikiš enamba erikod om Keskmeren maiš. Läz 150 erikod om Venämas lähižidenke maidenke.
Äjad üks'voččed erikod oma rujoheinikš pöudoil, kazdas pustolänil. Äivoččed erikod elädas kivekahiš sijiš i letemaiš, sätas maturbišt.
Ümbrikirjutand
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Seikhed oma püštoiktad vai libujad, sarakoičesoiš. Lehtesed kazdas vastaiti, išttas, lancetan formal. Lehtesed i seikhed oleskeldas pal'had vai karvakahad, no kaik oma rauguižidenke. Raugud eritadas klejindsubstancijad tervan polhe, pened gavedid puttas klejha.
Änikod oma keratud löuste- vai tähk-änikusihe, erasti üks'jäižed änikod oleldas. Viž äniklehtest, änikon muju voib olda vauged, vihandan polhe, ruza vai purpurine. Kazmused änikoittas semendkuspäi sügüz'aighasai. Tervazheinän semned küpsnedas teravas, üks' gramm kogoneb 2200 semnehesai. Plod om koumepalaine konorüt.
Kävutand
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Ottas kävutamižhe tervazheinän äjid erikoid rahvahanmedicinas.
Ištutadas erasiden-se erikoden kazmusid dekorativižikš. Üks'voččed oma Keskmeren randoiden Silene coelirosa i Silene pendula, tehtihe niiden sortuid. Äivoččed erikod oma arktine da korktoiden mägiden Silene acaulis i Kavkazan Silene schafta, levitadas niid kivekahiš tahoiš sädamha maturbišt.
Valitud erikod
[vajehta | vajehtada lähtetekst]- Silene acaulis — Seikhetoi tervazhein
- Silene borysthenica — Dnepran tervazhein
- Silene chlorantha — Vihandänikoine tervazhein
- Silene dichotoma — Hangoikaz tervazhein
- Silene dioica — Rusked, vai Erižsuguine tervazhein
- Silene gallica — Galline tervazhein, heimon tipine erik
- Silene latifolia — Vauged tervazhein
- Silene repens — Ujelii tervazhein
- Silene sibirica — Sibirine tervazhein
- Silene vulgaris — Järgeline tervazhein
Homaičendad
[vajehta | vajehtada lähtetekst]| Tervazhein Vikiaitas |
