Mine sisu juurde

Tervazhein

Vikipedii-späi
Tervazhein
Tervazhein
Galline tervazhein (Silene gallica) om heimon tipine erik, Niigat, Japonii
Tedoklassifikacii
Valdkund: Kazmused
Palakund: Änikkazmused (Magnoliophyta)
Klass: Kaksidülehtesižed (Dicotyledones)
Kund: Uniheinänikoižed (Caryophyllales)
Sugukund: Uniheinižed (Caryophyllaceae)
Heim: Tervazhein
Latinankel'ne nimi
Siléne L., 1753 Sp. Pl.:416 nom. cons.


Sistematik
Vikierikoiš


Kuvad
Vikiaitas

ITIS 20040
NCBI 3573

Tervazhein vai Tervaižed (latin.: Silene) om üks'voččiden da äivoččiden heinäsižiden kazmusiden heim tobjimalaz, om mugažo pol'penzhid. Kaik lugetas läz 700 erikod. Mülütadas Uniheinižed-sugukundha, sen kaikiš äiluguižemb heim.

Heimon erikod kazdas Pohjoižen mapoliškon subarktižes i venos vöiš. Kaikiš enamba erikod om Keskmeren maiš. Läz 150 erikod om Venämas lähižidenke maidenke.

Äjad üks'voččed erikod oma rujoheinikš pöudoil, kazdas pustolänil. Äivoččed erikod elädas kivekahiš sijiš i letemaiš, sätas maturbišt.

Ümbrikirjutand

[vajehta | vajehtada lähtetekst]

Seikhed oma püštoiktad vai libujad, sarakoičesoiš. Lehtesed kazdas vastaiti, išttas, lancetan formal. Lehtesed i seikhed oleskeldas pal'had vai karvakahad, no kaik oma rauguižidenke. Raugud eritadas klejindsubstancijad tervan polhe, pened gavedid puttas klejha.

Änikod oma keratud löuste- vai tähk-änikusihe, erasti üks'jäižed änikod oleldas. Viž äniklehtest, änikon muju voib olda vauged, vihandan polhe, ruza vai purpurine. Kazmused änikoittas semendkuspäi sügüz'aighasai. Tervazheinän semned küpsnedas teravas, üks' gramm kogoneb 2200 semnehesai. Plod om koumepalaine konorüt.

Ottas kävutamižhe tervazheinän äjid erikoid rahvahanmedicinas.

Ištutadas erasiden-se erikoden kazmusid dekorativižikš. Üks'voččed oma Keskmeren randoiden Silene coelirosa i Silene pendula, tehtihe niiden sortuid. Äivoččed erikod oma arktine da korktoiden mägiden Silene acaulis i Kavkazan Silene schafta, levitadas niid kivekahiš tahoiš sädamha maturbišt.

Valitud erikod

[vajehta | vajehtada lähtetekst]