Tetraedr

Vikipedii
Jump to navigation Jump to search
Oiged tetraedr.

Tetraedr (amuižgrek.: τετρά-εδρον tetra-edron — «nell'tahknik») om kaikiš primitivižemb äitahknik, nell' koumesaumnikad oma sen tahkoikš. Toine nimi — koumesaumaine piramid. Kaik 4 tahkad, 4 ladvad da 6 kül'gad om tetraedral. Ku kaik tahkod oma tazočuraižed koumesaumnikad, ka tetraedr nimitase oiktaks, ühteks vides oiktas äitahknikaspäi.

Ičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]

  • Paralleližil pindoil, kudambad mülüdas tetraedran ristikoičenus kül'giden paroid, märitas ümbrikirjutadud parallelepipedad läz necidä tetraedrad.
  • Kaik tetraedran medianad ristikoičesoiš ühtel čokkoimel, kudamb jagab niid 3:1 rindatuses, ku lugeda ladvalpäi (Kommandinon teorem)[1]. Sil-žo čokkoimel tetraedran bimedianad ristikoičesoiš da jagasoiš poleks.
  • Pind, kudamb mülüb tetraedran ristikoičenus kül'giden paroiden keskid, jagab nece tetraedr kahthe kohtaižhe mülüpaloihe.[2]

Tetraedran olend olmas substancijoiš[redaktiruida | redaktiruida purde]

  • Metanan molekul СН4
  • Ammiakan molekul NH3
  • Almaz C — tetraedr 2,5220 angstremad kül'genke
  • Flüorit CaF2 — tetraedr 3,8626 angstremad kül'genke
  • Sfalerit ZnS — tetraedr 3,823 angstremad kül'genke
  • Kompleksižed ionad [BF4] -, [ZnCl4]2-, [Hg(CN)4]2-, [Zn(NH3)4]2+
  • Silikatad — niiden aluses om tetraedranvuitte ion olanke da hapanikanke [SiO4]4-

Homaičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]

  1. Глейзер Г. И. История математики в школе. IX — X классы. — М.: Просвещение, 1983. — Lp. 312. (ven.)
  2. Гусятников П.Б., Резниченко С.В. Векторная алгебра в примерах и задачах. — М.: Высшая школа, 1985. — Lp. 216-217. (ven.)


Wiki letter w.svg Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe.