Tok-pisin

Vikipedii-späi

Tok-pisin (ičeze nimituz: Tok pisin) om kreoline kel', kudambal pagištas Papua — Udes Gvinejas. Valdkundan rahvahidenkeskeižen besedoičendan kel', kaik 700 kel't om siš, toine mugoi kel' om anglijan kel'.

Pagižijoiden lugu om 3..4 millionad ristutud (2001), heišpäi 120 tuhad kut mamankelel (2004). Kirjkel' om latinan kirjamišton pohjal. Kelen vaihišt i grammatik erinedas Papuan regionidme, sikš miše keled-substratad oma erazvuiččed.

Istorii[vajehta | vajehtada tekst]

Zavodihe kut anglijan kelen pidžin avstraližen Kvinslendan plantacijoiden radnikoiden keskes. Jätksi šingotest Papuas sen Saksanman kolonijaks aigan. Nügüd'aigan kävutase ohjastusel i dokumentoiden keleks, no leviganduz om kaidemb mi anglijan kelel.

Vaihišton viž kudendest om indoevropan augotižlibundanke, toine kudendez om avstronezine.

Grammatik[vajehta | vajehtada tekst]

Grammatik om kebnenzoittud i lähemb avstronezižid kelidennoks.

Substantivoiden lugun kategorijad ei ole, no kaks'lugu i koumelugu oma olmas. Pronominoiden ühtenz' lugu jagase eksklüzivižeks i inklüzivižeks. Voib säta adjektivid substantivoišpäi -pela-suffiksan ližadusel.

Sätas verboid üks'jäižel tranzitivižel -im-suffiksal (luk «kacta», lukim «nähta»), i erased verbad oma tranzitivižed muite, suffiksata (oz., kaikai «söda»). Aig znamoičese nenil sanoil: bai (tulii aig), bin (männu aig), stap (prezens).

Homaičendad[vajehta | vajehtada tekst]


Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe.