Tripoli (Livan)

Tripoli
طرابلس
*(Tarabulus / Trablos)*
Valdkund	Livan
Eläjiden lugu (2000)	217,614 ristitud
Pind	27,39 km²
Telefonkod	+961-(0)6
Aigvö	tal'vel UTC+2,; kezal UTC+3

Sil sanal voib olda toižid znamoičendoid; miše nähta niid, tulgat tänna.

Tripoli (arab.: طرابلس Ṭarābulus [tˤaˈraːbulus] / Ṭrāblos grekan kelen Τρίπολις-sanaspäi Tripolis «koumekerdaine lidn», turk.: Trablusşam) om lidn Livanan pohjoižes. Se om valdkundan kahtenz' lidn eläjiden lugun mödhe, Pohjoižlivan-agjan (muhafazan) administrativine keskuz da pala.

Istorii

Eländpunktan istorii zavodihe 14. voz'sadal EME. Se mülüi Finikijha i oli znamasižeks lidnaks. Kogoni koumes palaspäi: Tir, Sidon, Arvad. Vll 1109−1289 oli hristianižen Tripolin grafkundan pälidnaks. Vll 1516−1918 lidn mülüi Ottomanan imperijha, siš oli Tripolin ejaletan keskuseks. Livanan ripmatomuden sandan jäl'ghe vl 1943 Tripoli kadoti kesksidoid Sirijanke, lidnan torguindznamoičend poleni Beirutan rindataden.

Tripoli šingotase furnituran tehmižel, vas'ktegesiden edheotandoil, muilan i päivnouzmman magedusiden pästandal. Mugažo lidn om üläopendusen, rahanpanmižen edheotandoiden i turizman keskuz. Valdkundan kaikiš pohjoižemb meriport radab siš.

Geografijan andmused

Lidn sijadase Keskmeren randal, agjan lodehes, 10 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Portan rajon nimitase El' Minj (angl.: El Mina). Palm-sared oma meriportanno, ned oma üks'jäižed Livanan sared.

Matkad Beirut-pälidnhasai om kahesakümne viž kilometrad suvhe-suvipäivlaskmha.

Klimat om Keskmeren. Voden keskmäine lämuz om +19,9 C°, se om kahesa..kümne gradusad enamba, mi lähižil mägiterritorijoil. Ekstremumad (meriportan tahond) oma −0,8 C° (viluku) i +35,2 C° (kezaku). Paneb sadegid 852 mm vodes, enamba tal'vkus-vilukus (176..195 mm kus), kuiv sezon oleskeleb semendkus-sügüz'kus (30 mm pordos), ei ole vihmoid kezakus-elokus. Paneb ragišt erasti, lumi oleleb kerdan vižkümnes vodes. Kun keskmäine relätivine nepsuz vajehtase 69..76 % röunoiš.

Eläjad

Lidnan eläjiden lugu ezilidnoidenke om 500 tuhad ristituid.

Islamanuskojad-sunnitad ottas läz nelläd videndest ristitištos (16 tetabad mečetid da toižed), hristanuskojad — vähemb mi kümnedest (21 pühäpertid), toižed uskojad oma alavitad i maronitad.

Galerei

Tripolin lidnuz (vn 2014 olend)
Tainal-mečet' (om saudud vl 1336), vn 2009 vilukun nägu
Tripolin i Pohjoižlivanan Torguindan, tegimišton da maižandusen kodi (2014)
Muilan fabrik vn 2017 tal'vkus
Rahvahidenkeskeižen jarmankan Rašid Karamin nimed sauvused vl 2018, sauvond om jättud kesketi vl 1975
Tripoli-lidnan universitetan administrativine korpus (2006)
Lidnan meriport vl 2022

Homaičendad

Tripoli (Livan) Vikiaitas