Mine sisu juurde

Tripoli (Livan)

Vikipedii-späi
Tripoli
طرابلس
(Tarabulus / Trablos)
Valdkund Livan
Eläjiden lugu 227,857 ristitud
Pind 27,3 km²
Tripoli طرابلس (Tarabulus / Trablos)
Telefonkod +961-(0)6
Aigvö tal'vel UTC+2,
kezal UTC+3


Sil sanal voib olda toižid znamoičendoid; miše nähta niid, tulgat tänna.

Tripoli (arab.: طرابلس Tarabulus / Trablos grekan kelen Tripolis-sanaspäi «koumekerdaine lidn») om lidn Livanan pohjoižes. Se om valdkundan kahtenz' lidn eläjiden lugun mödhe, Pohjoižlivan-agjan (muhafazan) administrativine keskuz.

Istorii[vajehta | vajehtada tekst]

Eländpunktan istorii zavodihe 14. voz'sadal EME. Se mülüi Finikijha i oli znamasižeks lidnaks. Kogoni koumes palaspäi: Tir, Sidon, Arvad. Vll 1109−1289 oli hristianižen Tripolin grafkundan pälidnaks. Vll 1516−1918 lidn mülüi Ottomanan imperijha, siš oli Tripolin ejaletan keskuseks. Livanan ripmatomuden sandan jäl'ghe vl 1943 Tripoli kadoti kesksidoid Sirijanke, lidnan torguindznamoičend poleni Beirutan rindataden.

Tripoli šingotase furnituran tehmižel, vas'ktegesiden edheotandoil, muilan i päivnouzmman magedusiden pästandal. Mugažo lidn om üläopendusen, rahanpanmižen edheotandoiden i turizman keskuz. Valdkundan kaikiš pohjoižemb meriport radab siš.

Geografijan andmused[vajehta | vajehtada tekst]

Lidn sijadase Keskmeren randal, agjan päivlaskmas, 10 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Portan rajon nimitase El' Minj (angl.: El Mina). Palm-sared oma meriportanno, ned oma üks'jäižed Livanan sared. Matkad Beirut-pälidnhasai om 85 km suvhe-suvipäivlaskmha.

Klimat om Keskmeren. Voden keskmäine lämuz om +19,8 C°, se om kahesa..kümne gradusad enamba, mi lähižil mägiterritorijoil. Paneb sadegid 848 mm vodes, kuiv sezon oleskeleb semendkus-sügüz'kus (30 mm pordos). Paneb ragišt erasti, lumi oleleb kerdan vižkümnes vodes.

Eläjad[vajehta | vajehtada tekst]

Lidnan eläjiden lugu ezilidnoidenke om 500 tuhad ristituid.

Islamanuskojad-sunnitad ottas läz nelläd videndest ristitištos (16 tetabad mečetid da toižed), hristanuskojad — vähemb mi kümnedest (21 pühäpertid), toižed uskojad oma alavitad i maronitad.

Homaičendad[vajehta | vajehtada tekst]