Umeo

Vikipedii
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Umeo
Umeå
Lidnanznam
Umeå vapen.svg
Valdkund Ročinma
Eläjiden lugu (2020) 90,412 ristitud
Pind 31,8 km²
Umeo Umeå
Telefonkod +46−90
Aigvö tal'vel UTC+1,
kezal UTC+2


Umeo (roč.: Umeå [ˈʉ̌ːmɛɔ], sijaline [ˈʉ̌ːmɛ] i [ʉ̂ːm], suom.: Uumaja, suvisaam.: Upmeje, pohjoižsaam.: Ubmi) om lidn Ročinman pohjoižpäivnouzmas. Se om ühtennimižen kundan i Vesterbotten-agjan administrativine keskuz.

Istorii[redaktiruida | redaktiruida purde]

Eländpunkt mainitase ezmäižen kerdan vodel 1314. Kadoi 1590-nzil vozil, no sen aluz om pandud tošti vl 1622 lidnan statusanke.

Lidn šingotase Umeon universitetal[1] vspäi 1965 (31 tuhad üläopenikoid vl 2015, järed kirjišt). Universitet tegeb tedoidusid biologijan, medicinan i ekologijan sferiš. «Volvo Trucks»-kompanijan tegim pästab kabinoid jüguavtoiden täht. Japonižen «Komatsu Forest AB»-edheotandan päfater radab Umeos vspäi 2004 (mecmašiništon pästand).

Geografijan andmused[redaktiruida | redaktiruida purde]

Lidn sijadase Umeel'ven-jogen randal (roč.: Ume älv) läz sen lanktendad Botnižhe lahthe, 12 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Meriport radab ezilidnas. EÜ:n üks' lidnoišpäi kaikiš puhthembanke il'manke.

Klimat om ven subarktižen röunal. Voden keskmäine lämuz om +2 C°, heinkun +15 C°, tal'vkun-uhokun −6..−8 C°. Ekstremumad oma −37 C° i +29 C°. Paneb sadegid 650 mm vodes, kuidme läz tazomäras, enamba voden kahtendes poles.

Eläjad[redaktiruida | redaktiruida purde]

Vl 2010 lidnan eläjiden lugu oli 79 594 ristitud. Kaikiš suremb lidnan i kundan ristitišt om nügüd'. Kaik 131 322 ristitud elädas kundas 5 277,25 km² pindal (2022).

Transport[redaktiruida | redaktiruida purde]

Lidn ühtenzoitase ehtatimel Vas-lidnanke Botnižen lahten vastrandal.

Umeon rahvahidenkeskeine civiline lendimport (roč.: Umeå Airport, UME / ESNU, läz 1 mln passažiroid vodes vll 2012−2019) sijadase 4..5 km suvhe lidnan keskusespäi. Tehtas reisid Ročinmadme päpaloin (Štokhol'm, Göteborg, Estersund, jügureisid Luleoho) i Hel'sinkihe, om čarterreisid Antaljha, Rodos-sarehe (Keskmeren region) i Kanarižihe sarihe.

Galerei[redaktiruida | redaktiruida purde]

Homaičendad[redaktiruida | redaktiruida purde]

  1. Umeon universitetan sait (umu.se). (roč.) (angl.)

Irdkosketused[redaktiruida | redaktiruida purde]