Valensii

Valensii
Valencia
Lidnanznam;	Flag;
Valdkund	Ispanii
Eläjiden lugu (2024)	825,948 ristitud
Pind	134,65 km²
Pämez'	Maria Hose Katala; (kezaku 2023—,; María José Catalá)
Telefonkod	+34−96
Aigvö	tal'vel UTC+1,; kezal UTC+2

Sil sanal voib olda toižid znamoičendoid; miše nähta niid, tulgat tänna.

Valensii (isp.: Valencia [baˈlenθja], valensijan pagin: València [vaˈlensja]) om Ispanijan koumanz' lidn eläjiden lugun mödhe. Sijadase sen suvipäivnouzmaižel randal. Om ühtennimižen agjan i avtonomižen ühthižkundan administrativižeks keskuseks da palaks. Lidnan port Keskmeren randal om kaikiš järedambišpäi valdkundas.

Istorii

Ende grekalaižiden i karfagenalaižiden žilod oliba lidnan territorijal. Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud rimalaižil vodel 138 edel meiden erad. Luzitanad paniba sidä mantazole 1. voz'sadal EME, no udessündutihe lidnad rimalaižen Decim Junii Brut Kallaik-konsulan ohjastusen al, hän nimiti lidnad Valencii (latin.: Valentia «vägi», «vahvuz», «hüvä znam»).

Vll 714−1094 i 1102−1238 islamanuskojad mavrad ohjastiba lidnal. 15.-16. voz'sadal Valensii oli torguindan järedaks keskuseks, vedihe šuukad, tekstilid i keramikad eksportaks Evropha. Rahvahanikoiden sodan aigan (1936−1939) lidn oli Ispanijan Tazovaldkundan tobmuden sijaduseks, pordaigaližeks pälidnaks.

Valensii šingotase järedal meriportal, Ford-avtoiden ühthekeradamižel, turizmal i sauvondal. Radnikoiden viž kudendest om ottud holitišiden sferha, sidä kesken openduz, tedo, medii, mod, čomamahtod, turizman holitiž. Ispanijan üks' birž nelläspäi radab lidnas, Bolsa de Valencia. Kazvatadas citruskul'turoid. Vl 2011 lidnaglomeracijan kogosüdäiprodukt oli US$52,7 mlrd ekvivalentas (US$28,141 ühtele hengele).

Geografijan andmused

Lidn sijadase Keskmeren randal, 15 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Turii-jogi (isp.: Río Turia) lankteb merhe läz lidnad.

Klimat om subtropine Keskmeren kuivahk. Keza om päivoikaz lujas, tal'vaig om pil'vekaz. Voden keskmäine lämuz om +18,6 C°, kezakun-sügüz'kun +23,3..+26,5 C°, tal'vkun-uhokun +12,1..+12,8 C°. Ekstremumad oma −1,6 C° (viluku) i +43,0 C° (eloku). Voib panda halad tal'vkus-uhokus vaiše. Paneb sadegid 459 mm vodes, enamba sügüz'kus-redukus (63..70 mm kus), vähemba heinkus-elokus (22 mm pordos). Kun keskmäine relätivine nepsuz vajehtase 62..68 % röunoiš vodes läbi.

Tobmuz

Valensijan käskusenandajan tobmuden pä om municipaline suim (isp.: Consell Municipal de València), se kogoneb 33 ühtnijaspäi, heiden kesken alkal'd. Kaik lidnalaižed valitas suiman ühtnijoid nelläks vodeks.

Lidnan tobmuden pämez' om alkal'd (isp.: Alcalde / Alcaldesa). Edeližed lidnan pämehed oma Žoan Ribo (Joan Ribó, kezaku 2015 — kezaku 2023), Rita Barbera (Rita Barberá, heinku 1991 — kezaku 2015).

Eläjad

Vl 2010 lidnan eläjiden lugu oli 798 033 ristitud. Kaik 798 538 eläjad oli lidnas vl 2018. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd'. Läz 1,6 mln ristituid elädas kaikes lidnaglomeracijas 628,81 nellikkilometrad pindal (2021). Ristitišt ližadase immigracijal tobjimalaz.

Kaks' znamasišt universitetad baziruišoiš lidnas, ned oma valdkundaližed: Valensijan universitet^[1] (isp.: Universidad de Valencia, alusenpanend 1499, 55 tuh. üläopenikoid 18 fakul'tetas da školas vl 2024, koume kampusad lidnas) i Valensijan politehnine universitet^[2] (Universidad Politécnica de Valencia, alusenpanend 1971, 28,5 tuh. üläopenikoid Valensijan kampusan 11 üläškolas i kahtes fakul'tetas 2020/21-openduzvodel kahtenke filialanke toižiš lidnoiš, 45 tedoiduzkeskust i institutad). Toine üläopendusen aluzkund om valdkundaline Kunigazline čomamahtoiden ph. Karlosan akademii.

Transport

Avtobusad, tramvaid da taksid oma kundaližeks transportaks lidnas. Kombiniruidud tramvai-metrosistem om avaitud vl 1988 (ühesa jonod, kaik om 138 stancijad / 35 manalašt, kaik om 156 km raudted / 27 km tonneliš). Velosipedoiden kortoman verk om šingotadud (250 stancijad vl 2012).

Sur' meriport radab lidnan keskuzpalan randal.

Rahvahidenkeskeine civiline Valensijan lendimport^[3] (VLC / LEVC, 7,7 mln passažiroid vl 2018) sijadase kahesas kilometras päivlaskmha lidnan keskuzpalaspäi Manises-ezilidnas. Tehtas reisid Evropan äjihe lidnoihe, Afrikan lähižihe maihe i Egiptha, Ispanijan surihe lidnoihe.

Galerei

Lidnan tobmuden sauvuz (2014)
Pühän Jumalanmaman Emäganpäivän kafedraline päjumalanpert', vn 2014 nägu (riman katoline, om saudud 13.-14. voz'sadal mečetin sijas)
Valensijan jarmank vl 2008
Valensijan kirjišt (2020, om saudud vspäi 1545 kut ph. Mikoin jumalankodi)
Valensijan meriport vl 2016
Valensijan rahvahidenkeskeižen lendimportan terminal vl 2009
Pohjoine päraudtestancii vl 2014